Home Events Raikkülas mõisas toimub konverents Raikküla Kärajad 800

Kuupäev

24 aug. 2016
Lõppenud!

Aeg

08:00 - 17:00

Raikkülas mõisas toimub konverents Raikküla Kärajad 800

Tänavu möödub 800 aastat Raikküla kärajate esmamainimisest. Tegemist oli rahvakogunemistega, millest 1216 a. räägib Henrik oma Liivimaa Kroonikas ja kus osalesid hõimud üle Eestimaa. Jüri Uluots on pidanud Raikküla kärajaid Muinas-Eesti parlamendiks ja siinset paika Eesti demokraatia hälliks. Meil on küll vähe teada, mis siin 800 aastat tagasi toimus, kuid oluliseks tuleb kärajaid pidada Eesti parlamentarismi arengu seisukohast, sest tegemist oli nö. esimese teatega riiklusele viitavast algest meie maal. Konverentsi peamine eesmärk on tutvustada Raikküla kärajate pärandit ning selle taustal riigi tekkimist ja kujunemist tänase päevani. Konverents loob silla tänapäeva ja 800 aasta taguse aja vahel ning aitab mõtestada kärajate rolli tänases päevas!
Konverents toimub üritustesarja „Raikküla kärajad 800“ raames, kus on mitmeid sündmusi ja käramisi suve ning sügise jooksul ja mille patrooniks on Riigikogu esimees Eiki Nestor. Ettevõtmise eesmärgiks on kaasata koostöösse riigi, maakonna ja valla tasand ning konverentsi alguses avatakse Raikküla mõisa restaureeritud ait-kuivati taga Kärajate monument Riigikogu esimehe Eiki Nestori, Rapla maavanem Tõnis Blanki ja Raikküla vallavanem Anne Lehe poolt. Konverentsil on kaks teemablokki – esimeses käsitletakse ajalugu, eesti keelt ja pärimust ning teises demokraatiat, riikluse ja õigussüsteemi kujunemist. Konverentsi lõpetab Raplamaa mehe Ülo Vooglaiu ettekanne demokraatiast ja haldusreformist.

Konverentsile registreerumiseks on vajalik saata e-kiri osalemissooviga aadressile: info@raikkylamois.ee. Peale seda saadame arve, mille tasumine tagabki koha üritusel. Registreerumine toimub 20. augustini, või kuni kohti jätkub. Osalustasu 25 € sisaldab konverentsil osalemist, lõunasööki, kohvipause, ettekandeid elektroonilisel kujul ning õhtust teatrietendust.

Konverentsi kava:
9.30-10.00 Kogunemine Raikküla mõisa ait-kuivati juures
10.00-10.15 Avasõnad. Kärajate monumendi avamine – Riigikogu esimees Eiki Nestor, Rapla maavanem Tõnis Blank, Raikküla vallavanem Anne Leht
10.15-10.30 Kogunemine Raikküla mõisa kastellihoone suurde saali
10.30-11.15 Jüri Metssalu „Raikküla kärajad ajalookirjutuses ja Paka mägi pärimuses: tähendusloomest minevikus ja tänapäeval“
11.15-12.00 Tiit Hennoste „Kärajad ja eesti keele kasutamise muutumine 800 aasta jooksul“
12.00-12.15 Paus
12.15-13.00 Anti Selart „Üleminek vallutuseelselt ajajärgult vallutusjärgsele 13. sajandil“
13.00-14.00 Lõuna
14.00-14.45 Liivi Aarma „Kas tava ja õigus võimaldas Vana-Liivimaa paganlikel ülikutel pääseda keskajal läänivaldajaks?“
14.45-15.30 Jüri Adams „Eesti riiklus, taastamine ja ajalugu“
15.30-16.15 Ülo Vooglaid „Demokraatia ja haldusreform“
16.15 Konverentsi lõpetamine
17.00 Teatrietendus „Mustrimuutjad“ peahoone taga. Konverentsil osalejatele tasuta!

Konverents toimub Raikküla mõisa kastellihoone suures saalis, lõunasöök on mõisa ait-kuivatis. Ürituse ajal on saali seinal vaatamiseks Edgar Tedresaare maalinäitus „Meditatiivsed maastikud“. Peale konverentsi lõppu on kõik osalejad oodatud Kati-Saara Vatmanni etendusele „Mustrimuutjad“ mõisa peahoone taga.
Täpsem info: ivo@raikkylamois.ee, või tel. 56 244 382

Lektorite tutvustus:
Jüri Metssalu on ajaloolane, pärimusmaastiku ja looduslike pühapaikade uurija, Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi kohapärimuse töörühma projektijuht, MTÜ Eesti Kohapärimuse Keskus asutaja.
Tiit Hennoste on  eesti filoloog ja kirjandusteadlane, kirjandusõppejõud ja meediaasjatundja. Ta on uurinud eesti keele suulist kõnet, ajakirjandustekstide ehitust ja funktsioneerimist ühiskonnas ning modernismi eesti kirjanduses, loonud tekstianalüüsi mudeli, mille keskseks osaks on kultuurisituatsiooni mõiste.
Anti Selart on Tartu Ülikooli keskaja professor, kelle peamine uurimistöö keskendub Liivimaa ajaloole 12.-16. sajandil. Doktorikraadi omandas ta 2002. aastal tööga “Liivimaa ja Vene 13. sajandil”. Anti Selart on Alexander von Humboldti fondi stipendiaat.
Liivi Aarma on  eesti ajaloolane-kultuuriloolane, Teaduste Akadeemia Ajaloo instituudi teaduslik töötaja ja Tallinna Ülikooli õpejõud. Uurinud Eestimaa kubermangu, kirjaoskust Eestis 18. sajandi lõpust 1880. aastateni, Põhja-Eesti kirikud, kogudusi, vaimulikke jpm.
Jüri Adams on tegutsenud Eesti Kongressis, Põhiseaduse Assamblees ja Riigikogus. Tegelenud poliitilise korralduse ja õiguse küsimustega. Riigikogu põhiseaduskomisjoni aseesimees ja Vabaerakonna fraktsiooni liige.
Ülo Vooglaid on Tartu Ülikooli emeriitprofessor, kelle teadustöö põhisuunad on olnud sotsiaalne kommunikatsioon, organisatsiooni- ja juhtimisteooria, sotsiaalse juhtimise ja iseregulatsiooni mehhanismid, innovatsiooniteooria ja –praktika, teadusmetodoloogia ning haridusteooria ja haridusfilosoofia. Ülo Vooglaid tegeleb teadusliku uurimise, hariduse ja kultuuri seoste ning ühiskonna kui süsteemi funktsioneerimise, muutumise ja arengu  eeldustega.

Meeldiva kohtumiseni,
Ivo Lambing ja Karmel Jõesoo
Raikküla mõisa pererahvas
https://www.facebook.com/Raikk%C3%BCla-k%C3%A4rajad-1601222403523538/?fref=ts

No Comments

Post A Comment