Ajalugu
Raplamaal kujunes külaliikumiseks soodne keskkond 1980-ndate aastate keskpaiku. Mitmed majandusjuhid nagu Tenno Teets Valtus, Kalle Talviste Kohilas jt toetasid küla- ja kihelkonnapäevade korraldamist ning aitasid kaasa külade ettevõtmistele. Kuid praktilise maaelu ümberkorraldamisega tekkis vajadus hakata mõtestama ja lahendama maaelu sõlmküsimusi.
Küla vaimse ärkamise tähiseid on mitu:
20.-21. aprillil 1991 toimunud Eesti Muinsuskaitse Seltsi 10. MUINSUSKAITSEPÄEVAD keskendusid EESTI KÜLA PROBLEEMIDELE. Seega kujunesid muinsuskaitsepäevad avataktiks suvistele pidustustele, millega tähistati siinse paikkonna asustuse esmamainimist „Taani hindamisraamatus“ („Liber Census Daniae“) 750 aastat tagasi. Päevade eestvedaja oli Lõuna-Harjumaa muinsuskaitse ühendus (Ingliste, Juuru, Kaiu ja Rapla muinsuskaitseklubi), abi ja toetust pakkusid Hageri, Kose ja Nissi muinsuskaitsjad.
Külakultuuri seminari peateema oli KÜLA SÜND – KESTMINE – SURM. Nendel koosviibimistel peeti oluliseks arutada, milliseks oli kujunemas Eestimaa halduslik jaotus uutes ühiskondlikes tõmbetuultes, milliseks peaks kujunema 1991. aasta võimalik maareform, kuidas talusid päriseks osta, olulisel kohal oli keskkonna ökoloogiline seisund ja küla sünd: kuidas korraldada seltsielu külas, võimalik ettevõtluse arendamine, küla ajaloolise mälu kogumine ja teadvustamine kohalike elanike poolt. Sellist külade eneseteadvuse tõusu oli 1991. aasta suvel ja sügise hakul Raplamaa külades tunda, sest paljud külad tähistasid „Taani hindamisraamatus“ („Liber Census Daniae“) esmamainimise 750. aastapäeva: Pirgu, Kodila, Mahtra, Velise, Käriselja jt.
Järgmiseks suuremaks ja olulisemaks märgiks kujunes mihklipäevaeelne kokkusaamine Juurus Eeru kõrtsis 28. septembril 1991. Selle mõtte algataja oli Toomas Massov Valtust Põrsaku külast, kaasamõtlejate kokkukutsuja Mikk Sarv Rapla maavalitsusest, Mahtra Talurahvamuuseum ja toonased maavalitsuse kultuuriosakonna töötajad. Tuntumatest isikutest olid kohale tulnud talupoegliku põlvnemisega haritlased mitmest eluvallast – Evald Saag, Andres Tarand, Aino Valgma, Merle Karusoo, Andres Langemets, Arvi Paidla ja paljud teised.
Ühise arutelu käigus jõuti tõdemuseni, et inimesed on kaotanud sideme oma juurtega, ei osata enam üksteise juurde tulla ega üksteise juures olla. Tekkis vajadus teadvustada iga maakoha eripära ja inimese kohta selles eluruumis. Liikvele läks mõte Rapla Maakonna Külade Liidu moodustamisest.
Otsingud ja mõttearendused, milline moodustatav külade liit olema peaks, milliseid ideid ja tegevussuundi kandma, kestsid terve 1992. ja 1993. aasta.
1992. aasta oktoobris valmis ühes Rapla maakonna aktiivsemas talude taastamise piirkonnas Kodilas külade arengukava. Maakonnas korraldati mitmeid nõupäevi, arutelusid ja koosviibimisi, selgitamaks, kuidas maaeluga edasi liikuda.
15. novembril 1992 toimus Raplas sihtkapitali „Nõupäev“ külapäev, millest võtsid osa talunikud ja kolhoosnikud, maainimesed, kelle elu ja tegevus oli kas otseselt või kaudselt seotud külaga, kokku ligi 150 inimest. Esindatud olid valitsuse ja Riigikogu liikmed, omavalitsuste juhid, teadlased ja külaliikumise konsultandid Rootsist.
Külapäeval jagati murelikke, ent ka lootustandvaid mõtteid Eesti külade saatusest. Olulisim probleem oli omandi ja võimu võõrandumine külades. Külaelu elavdamiseks ja külade omaalgatuse aluste väljatöötamiseks esitasid nõupäevalised tegevusjuhised Riigikogule, vabariigi valitsusele, Eesti Pangale, omavalitsusjuhtidele ja külade elanikele.
Elu oli pidevas ja kiires muutumises. Olid juba moodustatud taluliit ja mitmed piirkondlikud taluseltsid, likvideeriti endisi kolhoose ja moodustati uusi põllumajandusühistuid, kuid küla kui tervik oli arenguprotsessidest kõrvale jäetud.
1992. aasta lõpupoole sai külade liidu moodustamise idee taas hoogu juurde ja jaanuaris 1993 hakati ajalehe Ühistöö toimetuse initsiatiivil koos käima, et mõtet edasi arendada. 1993. aastal toimus mitmeid külade liidu algatustoimkonna kokkusaamisi. Ühistöös nr 8 21. jaanuaril 1993 ilmunud „KÜLAKÄRAJATE“ lehest nr 5 võib lugeda, et nendel kokkusaamistel oli esindajaid rohkem kui kümnest maakonna külast. Koostati teesid külade liidu moodustamiseks ja tehti ettevalmistusi põhikirja koostamiseks. Suureks tõukejõuks külade arengule olid Rootsi Jönköpingi lääni esindajad, kes valisid külaelu arendamise pilootmaakondadeks Viljandi ja Rapla, ja tulid oma nõu ja jõuga appi.
RAPLA MAAKONNA KÜLADE LIIDU ASUTAMINE JA ESIMESED KÜMME AASTAT
27. juuli 1993 Ühistööst nr 84 võime lugeda, et „…reede, 23. juuli pealelõunal asutati Raplas Ühistöö toimetuses Rapla Maakonna Külade Liit. Asutajaliikmeid on 10: Juuru (Pirgu), Kaiu (Põllika), Märjamaa (Paeküla), Kehtna (Kumma, Pae ja Põrsaku), Raikküla (Jalase ja Mõisataguse) ja Rapla vallast (Kodila küla ja Väljataguse). Eestseisjaks valiti Ants Tuuleveski Põllikalt, asetäitjaks Mait Raid Pirgust, majandusasju ajab Lembit Raag Paekülast ja pabereid hoiab korras Toomas Massov Põrsakult. Arutati ka tulevikuplaane nii lähemas kui ka kaugemas perspektiivis.“ Külade liidu eesmärk oli külade säilitamine, nende majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise arengu toetamine, külakonna huvide kaitsmine ning esindamine majandus- ja võimustruktuurides.
Kuna polnud võimalik leida toonase koosoleku protokolle, siis võib täheldada mõningasi lahknevusi juhatuse osas. Ilmselt esialgu valiti tõesti eestseisus neljaliikmeline, kuid Ester Kulagina raamatust võime lugeda, et 23. juulil 1993 moodustati Rapla Maakonna Külade Liit. Asutajaliikmetest – Urmas Tulvik, Aino Valgma, Evi Mahoni, Ester Kulagina, Helgi Lilleste, Aimur Pailk, Toomas Massov, Arvi Paidla, Mait Raid, Liina Jaanus – moodustus Rapla Maakonna Külade Liidu juhatus, mille esimeheks valiti Ants Tuuleveski. Ühe juhatuse liikmena on 1. märtsi 1994. aasta protokollis nr 5 nimetatud Maarika Riismaad, kes hakkas korraldama külade liidu raamatupidamist.
Peagi oli selge, et liidu ettevõtmistega tahtis ühineda veel kümmekond küla. Protsess jätkus, sest maainimene oli seatud sellisesse olukorda, kus ta pidi enesesäilitamise huvides võitlema välja selle koha, mis talle peaks ühiskonnas kuuluma.
2001. aasta detsembri lõpus Mahtras toimunud üldkoosolekul tutvustavad end valimistel üles seatud kandidaadid: Tiit Linnamägi, Raul Aalde, Ester Kulagina, Liina Jaanus, Anne Kalf, Alar Haabma (jäi juhatusest välja), Ivi Sark, Villem Uustalu. Juhatus tegutses 2002-2004, kuid ettevõtjaportaalis jäi vastav kanne tegemata.
Vastne juhatus asus aktiivselt tegutsema. Liit kaasas oma tegevusse küla käekäigust huvitatud inimesi nii kodu- kui ka välismaalt. Korraldas kursusi, seminare, talguid ja laatasid, millega püüti külades elavdada nii majanduslikku tegevust kui ka seltsielu.
Oluliseks sündmuseks kujunes külade liidu Nõupäev 3. septembril 1993 Rapla Rahva Majas, kus arutlusel oli küla ja maaelu hetkeolukord – probleemid ja valupunktid, sest äsja taasiseseisvunud riigis elati Aino Valgma ütluse kohaselt ajas, „kus seadused ei ole seadused, määrused ei ole määrused ja inimene on maast lahti rebitud“. Seminaril püüdis Ester Kulagina juhtida kuulajate tähelepanu, et Eestimaa püsib maa abil. Küla on olnud meie rahvuse kandja läbi sajandite, mistõttu ei tohi unustada, et küla on aegade vältel olnud meie kultuuri, hariduse ja kõige selle taimelava, mis meil on. Iseseisvuse ajal on küla tähtsus väga oluline, tähtis on küla poliitiline võim. Kogu võim peab arvestama külaga. Päevakorras olid kohalike valimiste küsimused, küla kui üksus kohaliku võimu struktuuris. Mõttetalgute korras analüüsiti külaarengu potentsiaali ja kuidas leida lahendus külade arenguks vajaliku informatsiooni saamiseks, levitamiseks ja vahendamiseks.
Juba sellel nõupäeval jäi kõlama mõte, et nii valdades kui ka maakonnas peab olema külade esindus, siis jõutakse ühiselt asju klaarida. Külade liidus nähti jõudu, mis ühendab külade vaimu, jõu ja majanduse.
Maal tuli hakata arendama ettevõtlust ja mida kiiremini, seda parem. Tuli käia tihedamini koos, et leida ühiseid lahendusi. Korraldati erinevaid õpitubasid, infopäevi riburadamisi tekkivatele seltsidele ja vabaühendustele. Olulised ettevõtmised olid talude taastamisega seotud küsimused, majandusprobleemid, kuid külade liidu jaoks olid ühtaegu tähtsad ka kultuuri ja hariduse teemad.
1994. aasta jüripäeval toimunud Põllika külalaada kuulutuselt leiame esmakordselt Rapla Maakonna Külade Liidu logo, mille autor oli Liina Jaanus. Esimeseks korraldatavaks laadaks sai Põllika laat, mis sai kohaks, kus näidati, mida on maal tehtud ja mida võib maal teha. Sellel laadal said äsja alustanud talud ja ettevõtjad luua kontakte ja sõlmida sidemeid. Külalaatasid kavatseti hakata korraldama kaks korda aastas – jüripäeval ja mihklipäeval – erinevates külades.
Paralleelselt külade liidu tegevusega otsiti Mikk Sarve eestvedamisel võimalusi Rootsi külaliikumise Kodukant eeskujul moodustada Eestiski üleriigiline külaliikumise katusorganisatsioon.
1996. aastal toimus esimene külade suursündmus MAAPÄEV ehk külade parlament, mille eesmärk on koondada oma liikmed, maakondade külade esindajad, koostööpartnerid ja võimuorganid ühistesse mõttetalgutesse maaelu arendamise teemal. Maapäevade kandvaks ideeks on olnud anda külaliikumisele selged suunad, püstitada reaalseid ülesandeid, leida lahendusteid, teha ettepanekuid Riigikogule, ministeeriumidele, omavalitsustele.
Eesti Külade II Maapäeva eel, 9. oktoobril 1997, toimus Eesti Külade ja Väikelinnade Liikumise Kodukant (edaspidi Liikumine Kodukant) asutamiskoosolek. Nii saidki Eesti külad oma katusorganisatsiooni. Üheks asutajaliikmeks Kodukant Viljandimaa kõrval oli Rapla Maakonna Külade Liit.
Järgmisteks väga olulisteks tähtsündmusteks Rapla Maakonna Külade Liidu tegemistes kujunesid Rapla Maakonna Külade Maapäevad 21. septembril 1997, 20. märtsil 1999, aga ka 2005. aastal Varbolas.
RAPLA MAAKONNA KÜLADE LIIDU OLULISED TEGEVUSED TEISEL KÜMNENDIL
Pikkamisi hakkas maaelu mingit stabiilsust saavutama, külade tegevused muutusid aktiivsemaks. Külade liit jätkas põhikirjaliste eesmärkide elluviimist: tegevuste laiendamist terves maakonnas, ärgitades neid külasid, kes olid „uinunud olekus“, maakondlikus külaliikumises kaasa lööma.
Väga vastutusrikas ülesanne seisis Raplamaa Külade Liidu ees, kui pidi 14.-16. juunil 2001 võõrustama Eestimaa külasid: korraldama Eesti Külade IV Maapäeva, mis kandis nimetust Eesti külade suurkära. Maapäev toimus Kehtnas ja teema oli „Arenev küla“.
Eesti külade suurfoorumile olid tulnud igast maakonnast 20-liikmelised delegatsioonid. Lisaks kaasati aruteludesse Riigikogu, ministeeriumide, maaeluga seotud institutsioonide esindajaid. IV Maapäeva uudseks ja värvikaks osaks kujunes kohaliku toidu ja käsitöö näitusmüük. Põnevust lisasid maakondade vahelised spordivõistlused.
Maakondliku külaliikumise arengule aitasid kaasa mitmed Liikumise Kodukant rahvusvahelised programmid. Projekti „E-villages ehk Eesti külade võrgustik“ toel sai maakonnaühendus endale esmakordselt palgalise koordinaatori, kelleks oli Anne-Ly Aalde (2002-2004). Kodukandi projekti „Maakonnakeskuste tugevdamine“ (2003) tulemusel sai külade liit endale arvuti ja printeri
Uudne ettevõtmine oli kartulipäevade korraldamine. Esimene neist toimus Kehtnas 2004. aastal. Mõtte algataja oli toonane maavanem Kalle Talviste, kes oli idee saanud Rootsis korraldatavatest kõrvitsapäevadest.
Kartulipäeva eesmärk oli populariseerida kartulikasvatamist, anda väiketootjatele võimalus oma ettevõtet tutvustada ning toodangut müüa, samas oli võimalus tutvuda teadlaste juhtimisel kartulikasvatamise uusimate tehnoloogiatega. Külastajad said maitsta erinevaid kartulitoite. Lastele korraldati kirjandi- ja joonistusvõistlus teemal „Kartul – meie teine leib“. Rapla Maakonna Külade Liitu tunnustati I KARTULIPÄEVA eduka läbiviimise eest vimpliga AASTA TEGU 2004.
2005. aastal toimus EL-i Phare Access programmi raames külaliidritele koolitus „Säde küladesse“. Programmi koordinaatoriks sai Ivi Sark (2004-2006). Koolitus kestis terve aasta – 5 kahepäevast moodulit, kokku 10 päeva. Raplamaa 8 külaliidri kõrval osalesid koolitusel Harju- ja Järvamaa sädeinimesed, meie koolitajad olid Ene Hion ja Külli Volmer. Samal ajal toimusid sellised koolitused ka riigi teistes regioonides.
12. augustil toimus Varbolas koos Varbola puupäevaga Raplamaa külade III Maapäev, kus osales 24 Raplamaa küla, kes tutvustasid oma väljapanekutega küla ettevõtlust, käsitööd, külaelu. Oli kultuuriprogramm.
8. oktoobril 2005 korraldati Rapla linna sünnipäeva ürituste ajal II kartulipäev „Küla tuleb linnale külla“, põhiolemuselt sarnane esimesega: sügis- ja käsitöölaadal osales üle kolmekümne meistri eri maakondadest. Toimusid meistrikojad lastele, küpsetati lõkkekartulit. Kartulikasvatajad pidasid seminari, jagasid õpetusi, tutvustasid uusi sorte ja lubasid omalt poolt teha kõik, et kartul põllult ja toidulaualt ära ei kaoks. Taas võisid külastajad maitsta uusi ja põnevaid kartulitoite. Kogupereüritus leidis kajastamist maakonnalehes Nädaline ja sellest päevast tegi Aare Hindremäe video.
2006. aastal toimus taas Raplas linna sünnipäeva ürituste ajal III kartulipäev. Erinevalt eelnevatest olid seekord kohale kutsutud külad, kes tutvustasid väljapanekutega „Pildikesi külaelust“ oma tegemisi. Osalesid Lipa, Kädva, Atla, Metsküla küla, Kodila piirkonna külad. Vahastu, Vängla, Kalevi, Eidapere jt külad tutvustasid oma ettevõtjaid ja käsitöömeistreid. Raplamaa Külade Liit tutvustas väljapanekuga oma tegevust. Taas valmis ettevõtmisest videofilm.
Korraldati mitmeid ülemaakondlikke kevad- ja jõululaatasid, kirjutati mitmeid projekte erinevate koolituste, seminaride ja infopäevade läbiviimiseks.
Esmakordselt hakati tunnustama meie külasid tiitliga AASTA KÜLA. Esimese aasta küla tiitli sai Sulu küla ja Russalu küla esitati Eesti Külade VI Maapäevale nominendina. Sellest aastast alates on igal Maapäeval Raplamaa aasta küla olnud nominendina esindatud.
2004. aastal oli Eesti Euroopa Liitu astumise järel olukord, kus Eestilt nõuti suhkrutrahvi, sest olid liiga suured suhkruvarud ja seda üleliia palju müüdud. Eesti riigil ei jäänudki muud üle, kui kutsuda külad appi. Liikumine Kodukant koostöös Olustvere tehnikumi ja põllumajandusministeeriumiga viis Olustveres läbi moosimessi, kus perenaised tutvustasid kodus valmistatud moose. Sellel messil olid esindatud vaid magusad hoidised, tõestamaks, et Eesti perenaised ise valmistavadki moosi. Messi järel saadeti moosid Brüsselisse. Mis neist edasi sai, ei tea, kuid järgnevatel aastatel on moosimess muutunud hoidistemessiks, kus soolased hoidised on esindatud magusate kõrval. Mitmel järgneval aastal osales Raplamaa külade esindus hoidistemessil. Esimesel moosimessil osalemisest valmis Aare Hindremäel video.
Külade liidu tegevuse teisel kümnendil valmis Liikumise Kodukant eestvedamisel ja koostöös teiste maakondadega mitmeid trükiseid, millega külade tegemisi laiemale üldsusele tutvustati.
Projekti „Väikesed veed teevad suure jõe“ toel valmis näitus Raplamaa edulugudest, mida tutvustati siseministeeriumis koos teiste maakondadega, ning trükis „Väikesed veed teevad suure jõe“ (2006).
Liikumine Kodukant poolt valminud õppematerjalide „Külalt külale“ raames valmisid edulood Kohaliku Omaalgatuse Programmi poolt rahastatud edukatest projektidest Raplamaal. Maakonnast on CD-l tutvustatud järgmisi edulugusid: käsitööseltsingu Süstik tegevus ja meistrid, külaviidad Pirgu ja Valtu-Nurme külas, laululava Keavas, külaelu tutvustavad raamatud Lelle ja Kodila piirkonnas, Sulu küla tegevus – külaturism, küla kokkutulek ja ehitised.
EL-i Phare CBC programmi projekti „Külaturism“ raames osalesid Raplamaalt Linnaaluste küla Kehtna vallast ja Sulu küla Märjamaa vallast. Iga osalev küla koostas oma piirkonda tutvustava lehe, lõpptulemuseks valmis trükis „Külaturism Eestis: Elamus ehedast külaelust!“.
Projekti „Kogukonda ühendavad ettevõtmised“ raames osaleti 2006. aastal Vabaõhumuuseumis „EHE LAADAL“. Tutvustati külades tegutsevaid käsitööseltse ja meistreid. Kohal olid MTÜ Sulu Käsitöökoda, Sipa küla kaltsuvaiba meistrid ja Rapla valla lapitöömeistrid. Sillaotsa Talumuuseum tutvustas muuseumi suvist programmi ja kodus valmistatud seepi. Meeleolumuusikat pakkus Sulu küla kapell.
Seoses Eesti Euroopa Liidu liikmeks saamisega oli oodata erinevate maaelu toetavate programmide jõudmist Eestisse. 2006. aastal eraldas põllumajandusministeerium läbi Kodukandi maakonnaühendustele toetuse, mis võimaldas taas võtta tööle koordinaatori, kelle ülesanne oli külades läbi viia koolitusi-infopäevi-seminare, tutvustada Eesti maaelu arengukava 2007-2013, LEADER-i programmi, erinevaid rahastamisvõimalusi külaliidritele. Sedakorda sai koordinaatoriks Anne Kalf (2006-2008), kes mõningate vaheaegadega on seda tööd teinud tänaseni.
2006. aastal loodud Raplamaa Partnerluskogu hakkas seadma omi tegevussihte: koostas strateegiat, erinevaid rakendusdokumente edaspidiseks projektitoetuste eraldamise perioodiks. Külade liidu toel ja nõustamisel moodustati juurde mitmeid uusi külaseltse ja seltsinguid, kelle silme ees terendas siht külaelu aktiivsemaks ja huvitavamaks muuta, elukeskkonda parendada. Külade liidu ülesanne oli külakogukondi projektitoetuste taotlemisel nõustada. Toimusid koolitused „Rahastamisvõimalused külaseltside projektidele“, „Nõuded MTÜ-de raamatupidamise dokumentidele“, „Mittetulundusühingute majandustegevus“. Oluliseks muutus küladele arengukavade koostamine.
RAPLA MAAKONNA KÜLADE LIIDU OLULISED TEGEVUSED KOLMANDAL KÜMNENDIL
Teise kümnendi lõpul korraldatud tegevused kandusid sujuvalt kolmandasse kümnendisse. 2010. aastal korraldati mitmeid arengukavade koostamise koolitusi. Samas jätkusid seni traditsiooniks saanud ettevõtmised: tunnustati külasid ja sädeinimesi, osaleti maakonna külade esindusega MAAPÄEVADEL.
Külade üldilmes ja tegevustes toimus olulisi muutusi. Euroopa Liidu toetusrahaga arendati ettevõtlust, ehitati külamaju ja -väljakuid. Külad olid muutunud oluliselt aktiivsemaks. Suures plaanis tegid kogukondade eestvedajad kõike vabatahtlikus korras ja oma vaba aja arvelt. Sellest tulenevalt pidas külade liit vajalikuks õppereisidega motiveerida tegijaid, aga ühtlasi sisendada kindlust, et ollakse õigel teel.
Tekkis huvi selle vastu, kuidas naabritel Eestis, aga ka naaberriikide küladel, väikettevõtjatel läheb. Raplamaa külade esindajatel oli võimalus osaleda koostöös Raplamaa Partnerluskoguga paljudel õppereisidel Euroopa Liidu liikmesriikidesse, tutvumaks nende tegemiste-toimetamistega. Tutvuti Soome (2007, 2008), Rootsi Kuningriigi Gotlandi (2009) saare külade tegemistega, käidi Leedus (2009), Austrias (2010), Ungaris ja Sloveenias (2011), Itaalias (2012), Poolas (2013), Rumeenias (2014), Karjala-Soomes (2016), Saksamaal (2017), Taanis (2018), Leedus (2019) ja Kreekas (2022).
Sellised ühised väljasõidud ühendasid külainimesi omavahel, väärtuslikud on olnud uued ideed ja mõtted, mida Raplamaal ellu rakendada. Need reisid andsid võrdlusmomente, kus ise ollakse: kas samal tasemel, teistest veidi maas või hoopiski paremal järjel. Paljudel kordadel on Raplamaa Külade Liidu eestvõtmisel käidud kaemas teiste maakondade külade tegemisi. Meeldiv ühendati kasulikuga: traditsiooniks kujunes organisatsiooni üldkoosolekute korraldamine bussis ajal, kui sõideti külla mõnda Eestimaa paika. Meeldejäävad on olnud reisid Tartumaale (2008), Kabalasse Alari parvele (2009), Läänemaale (2010), Järvamaale (2012), Raplamaale (2013), Pärnumaale (2014), Harjumaale (2016), samuti oma maakonna küladesse: Teenusele, Pirgu külla, Hagerisse, Lipale.
Riigitoetus küll 2008. aastal kadus, kuid seda tihedam oli koostöö Raplamaa Partnerluskoguga. Külade liidu aktiivne tegevus jätkus, peeti aru liidu uue strateegiga valmimise teemadel, kirjutati mitmeid erinevaid projekte. Ei unustatud külade liidu juubeleid väärikalt tähistada. Kuid iga organisatsiooni arengus leidub murekohtigi.
Esimesel kümnendil aktiivsed liidrid tõmbusid tegevusest tagasi või lahkusid meie hulgast. Hakkas toimuma põlvkondade vahetus: asemele tulevad külavanemad, -liidrid vajasid külaliikumise põhitõdedega kurssi viimist. Jätkus organisatsiooni tegevus koolituste-infopäevade korraldamisel. Toimus mitmeid erinevaid nõupäevi külavanematele, seltside asutamiseks, külamajade haldamiseks ja omatulu teenimiseks, kogukonnateenuste väljatöötamiseks.
Aastatel 2017-2021 osales Raplamaa Külade Liit programmis „EV 100 igas külas“. Maakonna koordinaator oli Aare Hindremäe, keda abistas Ivi Sark. Raplamaa külad tegid endile ja oma riigile üle 60 kingituse. Levinuimad kingid olid mälestuskivid, -pingid, külaviidad ja -tahvlid, lipud ja lipumastid ning puude istutamine. Kingitus pidi olema silmaga nähtav, käega katsutav ja avalikus ruumis.
Igal organisatsioonil on aeg-ajalt tõusud ja mõõnad. Nii ka Liikumisel Kodukant. Kaugeneti senistest tegevustest ja liikmeskonnast. Maakonnaühendused ei tundnud enam katuse tuge ja seega oli külade liidugi tegevus veidi tagasihoidlikum. Külade liit oli sarnaselt muude seltsidega projektipõhine organisatsioon ja samas konkureeris nendega projektivoorudes toetuste taotlemisel. Järjest enam nappis vahendeid ja inimjõudu maakonnaülese tegevuse tarbeks.
Õnneks olid kahekümne aastaga kujunenud Raplamaa külades tugevad kogukonnaühendused, kes ise aktiivselt projekte kirjutasid, kogukonna kultuurilist ja majanduslikku tegevust arendasid.
Juurde olid tekkinud uued organisatsioonid – Raplamaa Partnerluskogu, RAEK, kelle sihtrühmaks olid külad. Külade liidu algaastate tegevussuunad olid langenud tagaplaanile: kadus nõustamise, infopäevade vajadus, ettevõtluskaardile oli tulnud hulgaliselt uusi ja kompetentseid tänapäevale vastavaid koolitajaid. Külade liidu kui katusorganisatsiooni tuge enam väga ei vajatudki. Aktiivset tegevust pärssis kahe aasta jooksul (2020-2021) Covidi kriis.
KOKKUVÕTTEKS
Ühe inimese elus pole kolmkümmend aastat mingi vanus, tegelikult algab elu tegusam aeg. Ühe organisatsiooni jaoks on kolmkümmend aastat küllalt pikk periood. Raplamaa Külade Liidu kolmkümmend tegevusaastat on olnud väga eriilmelised.
Esimesel kümnendil otsisid ärksa vaimuga maainimesed kohta uues taasiseseisvunud ühiskonnakorralduses, maainimesed ja väikeettevõtjad püüdsid uutes tingimustes hakkama saada. Külade liidu liidrite tegevuseesmärgid olid nendest oludest lähtuvad.
Teisel kümnendil, kui olid avanenud Euroopa toetusfondid, said maainimesed, kogukonnad lubada endale suuremaid unistusi, laiemaid tegevussuundi, aktiivsemat küla- ja kultuurielu edendamist. Uus ühiskonnakorraldus nõudis teadlikumat ettevõtjat, aktiivsemat külakogukonna eestvedajat. Sel perioodil oli külade liidu tegevus aktiivne, mitmekülgne, ideederikas.
Kolmandaks kümnendiks olid kujunenud aktiivsed kogukonnad omanäoliste, julgete ja huvitavate ettevõtmistega.
30 aasta jooksul oli külade liit Rapla maakonna ainus külakogukondade võimestamisega tegelev organisatsioon ja hoidis igati „kätt pulsil“, et külakogukondi koolitada, nõustada, informeerida ning pakkuda eestkostet. Tänaseks on külade arengut võimestavaid organisatsioone oluliselt rohkem ja külade liidu roll eelnimetatud tegevuste osas oluliselt vähenenud. Eelkirjeldatut silmas pidades on külade liidu liikmeskond ja juhatus jõudnud tõdemuseni, et 30 aastat tegevust on olnud piisavalt pikk aeg ühe kogukondi ühendava organisatsiooni jaoks. Tuleb aru anda, et organisatsiooni ülesanded pole enam 30 aasta tagused, et liikmeskond on vähenenud ja vananenud, uusi noori liikmeid pole juurde tulemas, sest külade esindajate entusiasm kulub oma kogukonna arendamisele, pidev projektist projekti elamine ja organisatsiooni vedamine vabatahtliku tööna on olnud väsitav ja väga raske. Juurdetulnud uued maaelu arendavad organisatsioonid on teovõimelisemad ja sihtrühm, kellele tegevus suunatud, on üldjuhul sama külade liiduga.
Pikkamisi tõdes tänane külade liidu juhatus, et ajad ja olud on muutunud. Maakonnaühenduse juhtiv roll on jäänud tagasihoidlikuks, sellisel kujul katusorganisatsiooni külakogukonnad enam ei vaja.
Iga lõpp on millegi uue algus. Seetõttu on leitud ühiselt, et on mõistlik MTÜ Raplamaa Külade Liit tegevus lõpetada ja teha ettepanek MTÜ-le Raplamaa Partnerluskogu võtta üle Raplamaa Külade Liidu põhikirjalised tegevused Raplamaa külakogukondade esindamisel, koordineerimisel, võimestamisel ning huvide kaitsel.
Igal asjal on algus, keskpaik ja lõpp. MTÜ Raplamaa Külade Liit üldkoosolekul 29. juunil 2022 arutasid liikmeskond ja juhatus, et Raplamaa Külade Liit tähistab 24. novembril 2023 oma 30. sünnipäeva ja alates 31. detsembrist külade liidu tegevus lõpetatakse.
Jõuti ühisele seisukohale, et tehakse PÖÖRDUMINE RAPLAMAA PARTNERLUSKOGULE jätkata külade liidu põhitegevusi Raplamaa külakogukondade heaks ja võtta üle külade liidu osalus Liikumise KODUKANT liikmena.
Nii ongi otsa saamas Raplamaa ühe esimese külakogukondade ühenduse tegevus.
Allikas: https://sonumid.ee/2023/11/20/koduloolane-30-aastat-kulaliikumist-raplamaal/ Kirja pannud Anne Kalf
ERINEVAD ANDMED RAPLA MAAKONNA KÜLADE LIIDU KOHTA:
Rapla Maakonna Külade Liidu juhatuste koosseisud
Raplamaa külad Eestimaa aasta küla konkursil