Avatud Talude Päev

Avatud Talude Päeval 18.-19. juulil on Raplamaa Partnerluskogu tegevuspiirkonnas avatud järgmised talud/ettevõtted:

Atla mõis

Iida urked   

Kiisa talu

Allikasilma talu

Paluküla Mäe Puhkekeskus

Männiku piimalambad

MTÜ Töömaja

Käru Muuseum

Sepajõe talu

Sillaotsa Talumuuseum

Uuskaubi talu

Tõrvaaugu mahe talu

 

Raplamaa Partnerluskogu juhatus uuenes

18. juunil kinnitas Raplamaa Partnerluskogu üldkoosolek juhatusse uued liikmed.

Juhatuse koosseis:

Inna Laanmets

Natalia Lüllmaa

Hannes Vald

Heiti Arro

Anne Leht

Elari Hiis

Kirsti Mau

Triin Matsalu

Hans-Jürgen Schumann

Foto: Jane Kalajärv

 

 

Millist tulevikku Sa maapiirkondadele soovid?

Osale tuleviku maapiirkondade arengus!

Käesoleva uuringu kaudu püüab REDR muuhulgas peegeldada, võtta seisukohta ja määratleda, kuidas LEADER saaks jätkata maapiirkondade ja sealsete elanike elukvaliteedi parandamist lähitulevikus.

Miks tasub osaleda? Sinu häält võetakse kuulda: REDR tagab, et Sinu arvamused ja ideed edastatakse piirkondlikele, riiklikele ning Euroopa poliitikategijatele, samuti piirkondlikele ja kohalikele ametnikele. Kõik selle makrotasandi uuringu käigus kogutud vastused avaldatakse erinevates infokanalites ja partnerite kaudu.

UURINGU KÜSIMUSTIK

Infotund Maaelu Edendamise Sihtasutusega

11. juunil 2020 kell 10.00 toimub infotund Maaelu Edendamise Sihtasutusega

Info ja registreerimine

Vebinar-infotund edastatakse Youtube otseülekandena – Link vaatamiseks saadetakse registreeritud osalejatele e-postiga ja pannakse üles ka ürituse veebile kl 09.55 Osalejate arvule piiranguid ei ole. 

Infotunnis käsitletakse MES-i olemasolevaid meetmeid, kui ka spetsiaalselt COVID kriisi leevendavaid meetmeid: laenud, laenukäendused ja kriisimeetmed. MES-i meetmete kohta INFO

Infotund on mõeldud kõigile huvilistele.

Infotunni ajal saab küsimusi esitada PAIDLET keskkonnas

Raplamaa Partnerluskogu üldkoosolek 18. juunil

Mittetulundusühing Raplamaa Partnerluskogu üldkoosolek toimub 18. juunil, neljapäeval, algusega kell 17.00, Raikküla Kultuurikeskuses.

Kõik Raplamaa Partnerluskogu LIIKMED on oodatud!

Päevakord

  1. 2019 aasta tegevusaruanne. 
  2. 2019 aasta majandusaasta aruanne, revisjonikomisjoni akti ärakuulamine. 
  3. Mittetulundusühing Raplamaa Partnerluskogu põhikirja muutmine. 
  4. Mittetulundusühing Raplamaa Partnerluskogu juhatuse valimine ja juhatuse koosseisu kinnitamine. 
  5. Meetme 2 „Ettevõtluse konkurentsivõime tugevdamine“ investeerimistoetuse avamine. 
  6. Informatsioon rahvusvahelise koostööprojekti „Kogukond kaitsealuste objektide majandajana“ kohta. 
  7. Informatsioon eestisisese koostööprojekti „Keskpõrandale kokku“ kohta. 
  8. Rahvusvahelise koostööprojekti huvitegevuse, noorsoo- ja spordialase tegevuse valdkonnas elluviimise nõusoleku küsimine. 

Info ja registreerimine info@raplaleader.ee

 

Märjamaa vald rajab LEADERi abiga multifunktsionaalse mini-spordiväljaku

Märjamaa valla kaasava eelarve 2018. a rahvahääletusel II-III koha saanud ning rahastamata jäänud multifunktsionaalse mini-spordiväljaku projekti teostamiseks esitas Märjamaa Vallavalitsus projekti Raplamaa Partnerluskogu LEADER meetmesse, kus projekt sai positiivse rahastamisotsuse.

Projekti raames rajatakse Märjamaa Gümnaasiumi territooriumile olemasoleva korvpalliväljaku asemele multifunktsionaalne kunstmurukattega minispordiväljak, kus on võimalik harrastada erinevaid spordialasid, nt  jalgpall, korvpall, võrkpall ja tennis. Projekti eesmärgiks on viia Märjamaa valla laste, noorte ning täiskasvanute sportimise- ja vaba aja veetmise võimalused uuele ja mitmekülgsemaid võimalusi pakkuvale tasemel.

Tänaseks on alustatud ehitustöödega, mida teostab Tiptiptap OÜ. Tööde teostamise lõpptähtaeg on 31.07.2020. a.

Objekti valmimist toetab Raplamaa Partnerluskogu LEADER meede.

Allikas Märjamaa valla kodulehekülg

LEADER projektide elluviimise tähtajad pikenevad

18.05.20 jõustus muudetud LEADER määrus , millega muuhulgas pikendatakse tähtaega tegevuste ja investeeringute elluviimiseks. 

Mis LEADER projekti elluviija ja taotleja jaoks muutus?

1) muudeti maksuvõla nõuet projektitoetuse saajatele (§ 47 lg 13).  

Kui maksetaotlus on esitatud ajavahemikus 12.03.2020-30.12.2020, võib toetuse välja maksta ka siis kui toetuse saajal on maksuvõlg.

OTKA maksetaotlustele selleks, et hinnata toetuse saaja usaldusväärsust ja ka toetustaotlustele kehtib maksuvõla nõue edasi.

2)  ühisprojekti tegevuskava saab muudetud määruse kohaselt nüüd olla ühe kuni nelja aastane (§ 28 lg 3 p 2);

3)  koostööprojekte saab esitada muudetud määruse kohaselt nüüd kuni 31.12.2021 (§ 29 lg 5) ning ellu viia nelja aasta jooksul, kuid mitte hiljem kui 31.06.2023 (§ 29 lg 7);

4)  määruse muudatuse kohaselt liisingumakse ei ole abikõlblik juhul, kui asjaomandiõigus ei ole toetuse saajale üle läinud hiljemalt viimase toetuseosa maksmiseks, kuid mitte hiljem, kui 30.06.2023 (§ 31 lg 1 p 12);

5)  määruse muudatuse järgselt kohalduvad puhastulu teenimise jälgimise (maha arvestamise) reeglid ainult teatud projekti abikõlblikust kogumaksumusest alates. Kui tulu teenitakse projekti elluviimise perioodil s.t toetuse määramisest kuni toetuse saaja lõpliku maksetaotluse esitamiseni, siis kohalduvad puhastulu maha arvestamise reeglid projektidele abikõlblike kogukuludega 100 000 eurot ja rohkem. Seega puhastulu maha arvestamist ei tehta kogumaksumusega alla 100 000 eurot projektide puhul ja nende projektide puhul, mis on vähese tähtsusega abi.

Teenitud puhastulu (projekti elluviimisel saadud tulu – projekti elluviimisel tekkinud kulud) arvutatakse maha projekti abikõlblikust maksumusest ja siis arvutatakse väiksemalt abikõlblikult maksumuselt uus toetusesumma. Kui kõik kulud ei ole kaasrahastamiseks abikõlblikud, jaguneb maha arvestatav puhastulu proportsionaalselt vastavalt abikõlbliku ja mitteabikõlbliku kulu osale (§ 34 lg 14);

6)  pikendatud on projektitoetuste (v.a ühisprojektid) ja koostööprojektide tegevuste elluviimise tähtaegasid ühe aasta võrra eeldusel, et lõplikuks tähtajaks jääb 31.12.2022. Tegevuste ellu viimise pikendamine ühe aasta võrra on mõeldud nendele toetuse saajatele, kes ei ole saanud eriolukorrast või sellele järgnenud hädaolukorrast tingituna oma tegevusi või investeeringuid esialgse plaani kohaselt ellu viia. Käesolev olukord on mõjutanud pea kõiki sektoreid, eristamata ettevõtjate asukohta või suurust. Viimase paari kuu jooksul on raskendatud, kui mitte täielikult seisatunud mitmete tegevuste ja investeeringute teostamine. Samuti ei oma tähtsust, kas ettevõtja on oma nõuete täitmisega alustanud koheselt või jätnud selle viimasele hetkele, vaid võimalused tuleb anda kõigile võrdselt (§ 42 lg 1 ja 3);

Tähtaja pikenemine kohaldub neile, kel ei ole tähtaeg saabunud, ning, kes ei ole lõplikult tegevusi ellu viinud või investeeringuid teinud 2020. aasta 1. märtsiks.

45% nõue uue määruse valguses. Paar näidet:

– 2 aastat sai täis veebr 2020 ja kuna 45% oli tehtud, pikenes see aeg 6 kuu võrra, uus tähtaeg saab täis juuli 2020. Tulenevalt määruse muudatusest on tal aga nüüd lõplik tähtaeg mitte juuli 2020 vaid veebruar 2021.

– 2 aastat saab täis juuni 2020. Sellisel juhul on uus tähtaeg määruse muudatusest tulenevalt juuni 2021 ja 45 protsendi nõude järgimine ei rakendu.

Eraldi pikendusavaldust määruse muutmisest tulenevalt esitama ei pea, pikendused rakenduvad automaatselt.

7) ühisprojektide puhul tuleb nüüd määruse muudatuse järgselt tegevused ellu viia ühisprojekti tegevuskavas toodud tähtaja jooksul (vastavalt 1 kuni 4 aasta jooksul) (§ 42 lg 2);  See kehtib ka juba esitatud  ühisprojektidele! 

Ühisprojekti tegevuskava elluviimise tähtaja pikendamise võimalused

Ühisprojekti tegevuskava elluviimise tähtaega saab pikendada muudatustaotlusega ja sellega muutub ka dokumentide esitamise tähtaeg. Muudatustaotlus tegevuskava elluviimise pikendamiseks tuleb esitada kindlasti enne tegevuskava elluviimise algse tähtaja lõppu. Muudatustaotluse esitamiseks ei  peaks ootama maksetaotluse esitamise aega vaid see tuleb esitada siis, kui selgub ajakava muudatuse vajadus. Kui see vajadus tekib koos maksetaotluse esitamise ajaga, siis võib teha neid tegevusi ka koos.

Nende osas, kellel on tegevuskava planeeritud elluviimise aeg täis ning kuludokumente esitatud ei ole, on PRIAl õigus projekt lõpetatuks tunnistada. Eelnevalt PRIA kindlasti teavitab toetuse saajat sellest kavatsusest.

 8) määruse muudatusega on täpsustatud, et viie aasta jooksul taotluse rahuldamise otsusest teeb toetuse saaja liisingulepingu maksed ja esitab igal kalendriaastal kuni neljas osas PRIAle selle kohta maksedokumendid (§ 42 lg 4).  Määruse muudatuse kohaselt ei kehti 3 (5) aastane investeeringuobjekti sihipärase kasutamise nõue pärast viimast väljamakset liisingute puhul (§ 42 lg 7 p 2);

9)  lisati punkt, mille kohaselt 2020. aastal võib kohalik tegevusgrupp muuta strateegiat kuni kaks korda ja rakenduskava kuni neli korda (§ 47).

 

Taavi Kurvits, Maaeluministeeriumi Leader peaspetsialist, selgitab: “Tegevuste ellu viimise pikendamine ühe aasta võrra on mõeldud nendele toetuse saajatele, kes ei ole saanud eriolukorrast või sellele järgnenud hädaolukorrast tingituna oma tegevusi või investeeringuid esialgse plaani kohaselt ellu viia. Käesolev olukord on mõjutanud pea kõiki sektoreid, eristamata ettevõtjate asukohta või suurust. Viimase paari kuu jooksul on raskendatud, kui mitte täielikult seisatunud mitmete tegevuste ja investeeringute teostamine. Siinkohal ei ole paslik eristada ning hinnata otsust, kas ettevõtja on oma nõuete täitmisega alustanud koheselt või jätnud selle viimasele hetkele, vaid võimalused tuleb anda kõigile võrdselt. Määruse § 42 lõiget 1 ja 3 kohaldatakse tähtaja pikendused neile, kel ei ole tähtaeg saabunud ning kes ei ole lõplikult tegevusi ellu viinud või investeeringuid teinud 2020. aasta 1. märtsiks”.

Leader-toetustega tehtavate investeeringute tähtajad pikenevad

 

PRIA teenindusbürood avatakse klientidele alates 18. maist

PRIA teenindusbürood avatakse klientidele alates 18. maist ja pindalatoetuste taotlemise perioodil (kuni 15. juunini) ollakse avatud esmaspäevast reedeni. Teenindatakse ainult eelnevalt aja broneerinud kliente. Täpsem info siin

 

PRIA viib investeeringutoetuste kohapeal teostatavaid kontrolle läbi lihtsustatud kujul

Seoses eriolukorraga viib PRIA investeeringutoetuste kohapeal teostatavaid kontrolle läbi nn lihtsustatud kujul – võimalusel ilma taotleja juurde kohapeale minemata. Selleks tuleb kõikidel investeeringutoetuste meetmetest toetuse taotlejatel lõplikku maksetaotlust esitades lisada taotlusele asukohamärgisega fotod investeeringuobjektidest.

Asukohamärgisega foto on foto, mille külge on salvestatud pildi tegemise asukoha koordinaadid. Sellise foto saab teha nutitelefoniga, millel on olemas nii kaamera kui GPS funktsionaalsus. Täpsem juhis siit

 

15. aprillil kukub konkursi tähtaeg!

Konkurss 2020 – Märka LEADERit 2.0, see on konkurss Eesti maaelu arengukava 2014-2020 LEADER-meetme parimate projektide leidmiseks.

Konkursi eesmärk on tõsta esile ettevõtjaid, mittetulundusorganisatsioone, sihtasutusi ja kohalikke omavalitsusi, kes on LEADER-meetme toetuse abil viinud ellu olulisi piirkonna arengule kaasa aitavaid tegevusi.

  • Näidata LEADER-meetme panust Eesti maaelu arengukava 2014-2020 rakendamisse;
  • Tunnustada parimaid LEADER-projektide teostajaid ja eestvedajaid;
  • Tõsta esile uuenduslikkust, jätkusuutlikkust ja koostööd.

Projekti esitajaks on projekti teostaja või LEADER tegevusgrupp.

Konkursile esitatav projekt on Eesti maaelu arengukava 2014-2020 LEADER-meetmest toetust saanud projekt, mis on lõpetatud või lõppjärgus olev ja millel ei ole tagasinõudeid või vaideid.

Täpsem info: www.maainfo.ee

 

 

 

Powered by WordPress and ThemeMag