Raplamaa Partnerluskogu meetmed 2019.a.

PRIA peadirektori poolt on kinnitatud Raplamaa Partnerluskogu 2019.a. rakenduskava (meetmelehed ja ajakava)

2019.a  on Raplamaa Partnerluskogus LEADER programmis avatud järgmised meetmed:

Meede 1 Kogukonna investeeringud (varasema nimetusega Elukeskkonna parendamine ja maaelu põhiteenuste kvaliteedi tõstmine).

Meede on avatud 01. märtsist 2019 kuni 01.aprillini 2019 kl 23.50

Meetme tingimused (meetmeleht) 

2019.a. rakenduskava meede 1 meetmeleht

Meede 2 Ettevõtluse konkurentsivõime tugevdamine

2019.a. rakenduskava meede 2 meetmeleht

Meede on avatud 01. aprillist kuni 02. maini kl 23.59

Meede 3   Kogukonna edendamine

2019.a. rakenduskava meede 3 meetmeleht

Meede on avatud 01. aprillist kuni 02. maini kl 23.59

Meede 4 Rahvusvaheline koostöö ja rahvusvahelised koostööprojektid

Meede on avatud aastaringselt

2019.a. rakenduskava meede 4 meetmeleht

Vabaõhu muuseum ootab fotosid külaplatsidest

Eesti Vabaõhumuuseumi maaarhitektuuri keskus kutsub üles saatma fotosid külaplatsidest

 

Kuni 23. veebruarini 2019. aastal ootab Eesti Vabaõhumuuseum fotosid külaplatsidest, olgu need siis rajatud kas tänavu Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks või juba varem puhtast rõõmust ja soovist luua paik oma küla rahvale kooskäimiseks. Tegu võib olla nii tavafoto, droonifoto kui ka ajaloolise fotoga (eelnevalt skaneeritud).

 

Külaplatsid ehk külavainud on hea näide sajandite pikkusest traditsioonist, kuidas ühiseid kooskäimiskohti on loodud. Valik piltidest leiab kasutust hetkel koostatava Eesti inimarengu aruande kogumikus, mis seekord keskendub avalikule ruumile ja demokraatiale.

 

Fotod, mis ei lähe avaldamisele kogumikus, talletatakse igal juhul Eesti Vabaõhumuuseumi kogudes elektrooniliselt ja muudetakse läbi muuseumide infosüsteemi MUIS kõigile kättesaadavaks. Kindlasti koostame neist piltidest ka rändnäituse, mida saab siis eksponeerida üle Eesti.

 

 

Fotosid külaplatsidest palume saata aadressile maaarhitektuur@gmail.com tähtajaga 23. veebruari 2019.

Foto puhul palume näidata faili nimes, millist külaplatsi on jäädvustatud, aastaarv, mil foto tehtud ning oma nimi, nt Vaiatu_ 2018_ Alli Kask. Meilitekstis palume lisada võimalusel ka täiendavat informatsiooni nagu näiteks ehitistega (kõlakojad, lipualused, kiiged jne) seotud arhitektid ja ehitajad, kui on teada. Huvitav on ka lisainformatsioon, milles teave rahastusallikate kohta (LEADER, PRIA, KOP, KÜSK, EV100, Liikumine Kodukant või koguni esimese Eesti Vabariigi ajal kodukaunistamise kampaania toetused, jne). Eelkõige palume aga sinna kirja panna pildi saatja kontaktandmed.

 

Fotode saatjate vahel loositakse välja kolm Eesti Vabaõhumuuseumi perepiletit 2019. aastaks.

 

 

 

Foto: Kaur Kemberg, 2011

Raplamaa Partnerluskogu õppereis

Raplamaa Partnerluskogu korraldas koolitus- ja infoürituse – õppereisi koos seminariga Taani LEADER tegevusgruppidesse

Õppereisi programm

Taani õppereisi programm kodulehele

Kokkuvõte õppereisist

Õppereisi kokkuvõte

Fotosid õppereisil nähtust

       

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Õppereisi kajastamine meedias ajalehes Raplamaa Sõnumid

Taani lugu

Ristsõna Taani õppereisi loo põhjal

 

 

 

 

 

 

 

AVEC projekti raames valminud videoklipid

Raplamaa Partnerluskogu ja Soome Nurmijärvi valla ja EMO ry tegevusgrupi rahvusvahelise LEADER koostööprojekti AVEC raames on valminud külade elu kajastavad videoklipid.

Kuusiku Kandi külad

Kaerepere alevik ja külad

https://youtu.be/rGvl8D0OmlU

Ingliste küla

 

Kohila piirkond

Raplamaa esindajad näitusel EV 100

Põllumajandusuuringute Keskus on maaelu võrgustikutöö raames kogunud häid näiteid Eesti põllumajanduse ja maaelu toetamise kohta.

Võrgustikutöö eesmärgiks on näidata avalikkusele, mida Eesti maaelu arengukava toetuste abil Eestis on ära tehtud.

18. septembril 2018. a toimus Tallinna Kultuurikatla katelde saalis näituse „100 MAAELU TOETAMISE NÄIDET“ esmaesitlus. 

 

Avamisele olid kutsutud kõigi 100 näite peategelased, põllumajanduse- ja maaelu organisatsioonide eestvedajad ning maaelu toetajad.

Raplamaalt oli näituse jaoks väljavalitud kolm projekti, mille elluviijate esindajad pidulikul avamisel osalesid:

Pirgu küla projekt Pirgu terviserada.

  

Projekti eestvedajad Urmas ja Lea Tammemäe

Kehtna Mõisa OÜ –  projekt Piimatootmise arendamine (Ülejõe farm ). 

Projekti eestvedaja Siim Riisenberg

Raplamaa Partnerluskogu – rahvusvaheline koostööprojekt AVEC (active villages, efficent communities)  koos Soome Nurmijärvi vallaga ja LEADER tegevusrühmaga EMO ry

Projekti eestvedajad Kim Smedlund, Jaak Vitsur, Jukka Anttila

Näitus on kingitus Eestile – 100 maaelu toetamise näidet, mis on teinud meie Eestit paremaks ja aidanud kiiremini edasi liikuda.

Eesti maaelu arengukava eesmärgid on laiad ning meetmete valik suur, seega koguti osa näidetest koostöös maaeluvõrgustiku koostöökoja liikmete ja heade partneritega: Eesti Noortalunikud, Eesti Erametsakeskus, Eesti Külaliikumine Kodukant, Eesti Leader Liit ja LEADER tegevusgrupid, Eesti Maaparandajate Selts, Eesti Maaturism, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Toiduainetööstuse Liit, Eestimaa Talupidajate Keskliit, Maaelu Edendamise Sihtasutus, ETNA Eestimaal, O.T.T. liikumine jt.

2018.a. taotlusvoorude projektid heaks kiidetud

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti otsustega  septembrist 2018. kinnitati Raplamaa Partnerluskogu kaudu heaks kiidetud projektitoetuse taotluste rahuldamise ja toetuse määramise otsused.

Kinnitatud otsused 

Meede 1 Kogukonna investeeringud heakskiidetud projektid seisuga 03.10.18

Meede 2 heakskiidetud projektid 2018.a

Meede 3 heakskiidetud projektid 2018.a. 03. okt. seisuga.

 

 

Projektid tuleb taotlejal ellu viia kahe aasta jooksul alates otsuse tegemise kuupäevast.

Rapla esindushoone sai LEADER toetusel uue sissepääsu

Raplamaa ajalooline esindushoone ja Rapla tunnus – kahetorniline Maarja-Magdaleena kirik sai LEADER programmi toetusel rekonstrueeritud sissepääsu – uue kauni graniidist peatrepi.

1901.a. valminud kirikuhoone on kujunenud Raplamaa mitmekülgseks kultuurielu keskuseks – lisaks jumalateenistustele toimuvad siin alatihti erinevad kontserdid, näitused, koolitused, pidulikud aktused.   

Kirikuhoone peatrepp, mis on üle saja aasta talunud suurt koormust, lagunes mõne aasta eest põhjalikult.  Kiriku kogudus  esitas LEADER projektitoetuse taotluse Raplamaa Partnerluskogule.   2016.a. sügisel saadigi PRIA otsus taotluse rahuldamise kohta. Projekti kavandatud maksumus oli 24 046 eurot ja sellest LEADER programmi toetus 21 641 eurot. Omaosaluse jaoks andsid raha 2017.a. jõulupühade jumalateenistusel viibinud.

2. septembril 2018 oli kaunis graniidist ehitatud uus trepp valmis, millele võrreldes vana trepiga on lisatud ka käsipuu. 

Rapla Maarja Magdaleena koguduse projekti juhtis ja korraldas koguduse juhatuse liige Raivo ERM.

Nurmijärvi delegatsioon LEADER projektiga Raplamaa Laulu-ja tantsupeol

Nurmijärvi vallavalitsus,  Soome Nurmijärvi piirkonna LEADER tegevusgrupp Emo ry ja Raplamaa Partnerluskogu alustasid eelmisel suvel rahvusvahelise LEADER koostööprojektiga AVEC, mille eesmärk oli noorte kultuurivahetuse hoogustamine pühendades sündmused Eesti ja Soome iseseisvumise sajandale aastapäevale.

Eelmisel aastal esines Raplamaa Noorte Puhkpilliorkester Nurmijärvil seoses uue kultuurikeskuse avamisega.

Nüüdseks olid vastukülaskäigule Raplamaa Laulu-ja tantsupeole “Üle õue õunapuu”  kutsutud Nurmijärvi valla noored kultuuritöötajad – neidude laulukoor Laululuiged (Laulunjoutsenet) ja  tütarlaste tantsustuudio tantsijad.  Laulukoori juhatas Annele Westerlund, tantsustuudiot Mia Mironoff.

Lisaks lauljatele – tantsijatele  viibis Raplamaal Nurmijärvi valla ja LEADER tegevusgrupi delegatsioon eesotsas vallavanema Jukka Anttilaga, kaasas noorsootöötaja Merja Winha-Järvinen, kes on Rapla-Nurmijärvi sõprussuhete üks alusepanijatest,  vallatöötaja Thomas Hakala ning muusikakooli juhataja Urpo Rauhala.

Nurmijärvi noored tutvusid Raplamaa maaeluga, kultuuri-tegevusega, tutvusid Märjamaa valla rahvamaja tööga, Varbola linnuses uudistati kavandatavat Soome-Eesti  koostööprojekti.

Nurmijärvi partneritele korraldati tutvumine Raplamaa looduse omapäraga. Selleks korraldati õppematk Mukre rabasse, kus tutvuti LEADER programmist rahastatud objektidega – laudtee ja vaatetorn. 

Laupäeval 9. juunil esinesid Nurmijärvi lauljad ja tantsijad kaheosalise pikema etteastega  Rapla suveüritusel Melumess.

Pühapäeval 10. juunil võtsid Nurmijärvi lauljad ja tantsijad osa Raplamaa Laulu-ja Tantsupeost, esinedes niihästi laulukoorides kui ka tantsurühmade esinemistes koos raplalastega.

Vastastikune noorte kultuurivahetus on oluline tegevus rahvastevahelise  mõistmise ja sõprussidemete arendamises.

Vaata pilte

kaunid soome rahvarõivad Merja Winha-Järvinen, Rapla ja Nurmijärvi sõprussidemete looja Neidude koor Laululuiged Nurmijärve tantsijad 1 (1) Nurmijärve tantsijad 1 (2) Nurmijärve tantsijad 1 (3) Nurmijärvi neidude koor Laululuiged 1 (2) Nurmijärvi neidude koor Laululuiged 1 (3) Nurmijärvi neidude koor Laululuiged 1 (4) Nurmijärvi neidude koor Laululuiged 1 (5) Nurmijärvi projektijuht Kim Smedlund Nurmijärvi tantsijad tantsupeol 1

Nurmijärvi delegatsioon laulupeo rongkäigus. Noorsootöötaja Merja Winha-Järvinen, vallavanem Jukka Anttila ja Nurmijärvi muusikakooli juhataja Urpo Rauhala Soome lipuga Nurmijärvi delegatsiooni ringsõit Nurmijärvi neidude koor Laululuiged 1 (1)

Rahvusvahelise koostööprojekti AVEC raames valmis videoesitlus Raplamaa Laulu-ja tantsupeost.  Droonide  ja mitme kaameraga üles võetud ja kaunilt kokku monteeritud videoesitluse valmistas Raplamaal Juurus tegutsev MTÜ Vahtrefoto.

Video on vaadatav alljärgneval lingil

https://youtu.be/gvbx5IwrC-0

Tuletame meelde, et video kasutamine kommertseesmärkidel (äritulu saamiseks) on lubatud üksnes video valdaja loal. 

LEADER koostöö Lätiga jätkub edukalt

17-20. maini 2018 toimus Raplamaa Partnerluskogu õppereis külaelu edendajatele ja maaettevõtjatele, mille sihiks oli Raplamaa traditsioonilises sõprusmaakonnas Madonas tegutsev LEADER strateegiat ellu viiv tegevusgrupp Madona Arengu Sihtasutus.

Sidemed Madonas LEADER grupiga sõlmiti 2014.a aastal.

Raplamaa Partnerluskogu  delegatsioon külastas Madona piirkonda, kus tutvus LEADER strateegia eesmärkidega ja meetmetega  Euroopa Liidu käesoleval programmi perioodil 2014-2020.

Lätlastega peeti maha ühine seminar,  tutvuti LEADER projektide elluviimisega ja tulemustega.

Praeguseks on jõutud niikaugele,  PRIA otsusega on  saanud rahastamise otsuse Madona, Raplamaa ja Anykcsiu piirkonna rahvusvaheline LEADER koostööprojekt  kolme piirkonna pärimuslike käsitöö traditsioonide edendamiseks.

Õppereisi päevakava lisatud

Läti õppereisi kava 17-20.05.2018

LEADER ettevõtluse toetuse saaja kosmeetikafirma Bon Merite tooted pälvisid laialdase tunnustuse

Raplas tegutsev kosmeetikat tootev ettevõte Bon Merite, kes on edukalt ellu viinud LEADER  projekti ettevõtluse investeeringu toetust, on oma toodetega pälvinud laialdase tunnustuse.

Eesti looduskosmeetikabränd BonMerité võitis Buduaar Lemmik 2018 konkursil kaks auhinnalist kohta

Buduaari Lemmik 2018 tiitli pälvisid žürii hinnangul kaks BonMerité toodet – Pinguldav Q10 kehakreem Vetikas ja Apelsin ning Taastav kätekreem Astelpaju ja Ylang. Lisaks hääletas publik kehahoolduse top 10 hulka BonMerité Jumet parandava kehakreemi Porgandi ja Siidiga.

 

“Pinguldav Q10 kehakreem vetikaekstrakti ja apelsiniõliga tuli välja tegelikult alles mõni kuu tagasi, kuigi idee selleks oli olemas juba pikalt. Vetikad on mind millegipärast paelunud, sest neil on tõelised imeomadused nahka noorendada, pinguldada ja seda toitainetega varustada. Oli päris põnev seda kreemi luua, sest teadupärast ei ole vetikad ise just kuigi veetleva lõhnaga. Jõudsime lõpuks mõnusa apelsinise tulemuseni, mis maskeeris “merelised” noodid magusaks ja kergeks aroomiks,” selgitab brändi looja Merit Võigemast.

Taastav kätekreem astelpajuõli ja ylang ylangi õliga on olnud BonMerité toodete seas bestseller juba enam kui aasta. “Külmpressitud astelpajuõli annab kreemile kena kollase välimuse ja mõnusa magushapuka lõhna. Kreem imendub hästi kiirelt ja loob nahale justkui kerge kaitsekihi,” ütleb Võigemast.

BonMerité – Eesti looduskosmeetika, mis teab ilusa naha saladust

Enam kui 80% nahale määritud ainetest imendub mõne minutiga vereringesse. Seega, puhas kosmeetika on sama oluline kui puhas toit.

BonMerité looduskosmeetikat valmistatakse Raplamaal imekauni Öökulli järve lähistel. “Meie tooted on ausad, nö rämpsuvabad. Kasutame ainult looduslikke värve ja lõhnu, mis on aroomiteraapilised, loovad hea tuju või rahustavad,” selgitab perenaine Merit Võigemast.

BonMerité’d saab prantsuse keeli tõlgendada kui “head väärtust”.

Vaata lisa: www.bonmerite.eu või BonMerité Facebooki lehelt!

 

Lisainfo ja näidiste tellimine:

Merit Võigemast
Bon Merité Natural Cosmetics
Mermel Trade OÜ
tegevjuht / CEO
+372 56 977 881
skype: meritpettai
www.bonmerite.eu
Triiphoone, Öökulli
Valtu küla, 79531
Rapla vald
Estonia

Powered by WordPress and ThemeMag