mai 19th, 2020 
leaderadmin 18.05.20 jõustus muudetud LEADER määrus , millega muuhulgas pikendatakse tähtaega tegevuste ja investeeringute elluviimiseks.
Mis LEADER projekti elluviija ja taotleja jaoks muutus?
1) muudeti maksuvõla nõuet projektitoetuse saajatele (§ 47 lg 13).
Kui maksetaotlus on esitatud ajavahemikus 12.03.2020-30.12.2020, võib toetuse välja maksta ka siis kui toetuse saajal on maksuvõlg.
OTKA maksetaotlustele selleks, et hinnata toetuse saaja usaldusväärsust ja ka toetustaotlustele kehtib maksuvõla nõue edasi.
2) ühisprojekti tegevuskava saab muudetud määruse kohaselt nüüd olla ühe kuni nelja aastane (§ 28 lg 3 p 2);
3) koostööprojekte saab esitada muudetud määruse kohaselt nüüd kuni 31.12.2021 (§ 29 lg 5) ning ellu viia nelja aasta jooksul, kuid mitte hiljem kui 31.06.2023 (§ 29 lg 7);
4) määruse muudatuse kohaselt liisingumakse ei ole abikõlblik juhul, kui asjaomandiõigus ei ole toetuse saajale üle läinud hiljemalt viimase toetuseosa maksmiseks, kuid mitte hiljem, kui 30.06.2023 (§ 31 lg 1 p 12);
5) määruse muudatuse järgselt kohalduvad puhastulu teenimise jälgimise (maha arvestamise) reeglid ainult teatud projekti abikõlblikust kogumaksumusest alates. Kui tulu teenitakse projekti elluviimise perioodil s.t toetuse määramisest kuni toetuse saaja lõpliku maksetaotluse esitamiseni, siis kohalduvad puhastulu maha arvestamise reeglid projektidele abikõlblike kogukuludega 100 000 eurot ja rohkem. Seega puhastulu maha arvestamist ei tehta kogumaksumusega alla 100 000 eurot projektide puhul ja nende projektide puhul, mis on vähese tähtsusega abi.
Teenitud puhastulu (projekti elluviimisel saadud tulu – projekti elluviimisel tekkinud kulud) arvutatakse maha projekti abikõlblikust maksumusest ja siis arvutatakse väiksemalt abikõlblikult maksumuselt uus toetusesumma. Kui kõik kulud ei ole kaasrahastamiseks abikõlblikud, jaguneb maha arvestatav puhastulu proportsionaalselt vastavalt abikõlbliku ja mitteabikõlbliku kulu osale (§ 34 lg 14);
6) pikendatud on projektitoetuste (v.a ühisprojektid) ja koostööprojektide tegevuste elluviimise tähtaegasid ühe aasta võrra eeldusel, et lõplikuks tähtajaks jääb 31.12.2022. Tegevuste ellu viimise pikendamine ühe aasta võrra on mõeldud nendele toetuse saajatele, kes ei ole saanud eriolukorrast või sellele järgnenud hädaolukorrast tingituna oma tegevusi või investeeringuid esialgse plaani kohaselt ellu viia. Käesolev olukord on mõjutanud pea kõiki sektoreid, eristamata ettevõtjate asukohta või suurust. Viimase paari kuu jooksul on raskendatud, kui mitte täielikult seisatunud mitmete tegevuste ja investeeringute teostamine. Samuti ei oma tähtsust, kas ettevõtja on oma nõuete täitmisega alustanud koheselt või jätnud selle viimasele hetkele, vaid võimalused tuleb anda kõigile võrdselt (§ 42 lg 1 ja 3);
Tähtaja pikenemine kohaldub neile, kel ei ole tähtaeg saabunud, ning, kes ei ole lõplikult tegevusi ellu viinud või investeeringuid teinud 2020. aasta 1. märtsiks.
45% nõue uue määruse valguses. Paar näidet:
– 2 aastat sai täis veebr 2020 ja kuna 45% oli tehtud, pikenes see aeg 6 kuu võrra, uus tähtaeg saab täis juuli 2020. Tulenevalt määruse muudatusest on tal aga nüüd lõplik tähtaeg mitte juuli 2020 vaid veebruar 2021.
– 2 aastat saab täis juuni 2020. Sellisel juhul on uus tähtaeg määruse muudatusest tulenevalt juuni 2021 ja 45 protsendi nõude järgimine ei rakendu.
Eraldi pikendusavaldust määruse muutmisest tulenevalt esitama ei pea, pikendused rakenduvad automaatselt.
7) ühisprojektide puhul tuleb nüüd määruse muudatuse järgselt tegevused ellu viia ühisprojekti tegevuskavas toodud tähtaja jooksul (vastavalt 1 kuni 4 aasta jooksul) (§ 42 lg 2); See kehtib ka juba esitatud ühisprojektidele!
Ühisprojekti tegevuskava elluviimise tähtaja pikendamise võimalused
Ühisprojekti tegevuskava elluviimise tähtaega saab pikendada muudatustaotlusega ja sellega muutub ka dokumentide esitamise tähtaeg. Muudatustaotlus tegevuskava elluviimise pikendamiseks tuleb esitada kindlasti enne tegevuskava elluviimise algse tähtaja lõppu. Muudatustaotluse esitamiseks ei peaks ootama maksetaotluse esitamise aega vaid see tuleb esitada siis, kui selgub ajakava muudatuse vajadus. Kui see vajadus tekib koos maksetaotluse esitamise ajaga, siis võib teha neid tegevusi ka koos.
Nende osas, kellel on tegevuskava planeeritud elluviimise aeg täis ning kuludokumente esitatud ei ole, on PRIAl õigus projekt lõpetatuks tunnistada. Eelnevalt PRIA kindlasti teavitab toetuse saajat sellest kavatsusest.
8) määruse muudatusega on täpsustatud, et viie aasta jooksul taotluse rahuldamise otsusest teeb toetuse saaja liisingulepingu maksed ja esitab igal kalendriaastal kuni neljas osas PRIAle selle kohta maksedokumendid (§ 42 lg 4). Määruse muudatuse kohaselt ei kehti 3 (5) aastane investeeringuobjekti sihipärase kasutamise nõue pärast viimast väljamakset liisingute puhul (§ 42 lg 7 p 2);
9) lisati punkt, mille kohaselt 2020. aastal võib kohalik tegevusgrupp muuta strateegiat kuni kaks korda ja rakenduskava kuni neli korda (§ 47).
Taavi Kurvits, Maaeluministeeriumi Leader peaspetsialist, selgitab: “Tegevuste ellu viimise pikendamine ühe aasta võrra on mõeldud nendele toetuse saajatele, kes ei ole saanud eriolukorrast või sellele järgnenud hädaolukorrast tingituna oma tegevusi või investeeringuid esialgse plaani kohaselt ellu viia. Käesolev olukord on mõjutanud pea kõiki sektoreid, eristamata ettevõtjate asukohta või suurust. Viimase paari kuu jooksul on raskendatud, kui mitte täielikult seisatunud mitmete tegevuste ja investeeringute teostamine. Siinkohal ei ole paslik eristada ning hinnata otsust, kas ettevõtja on oma nõuete täitmisega alustanud koheselt või jätnud selle viimasele hetkele, vaid võimalused tuleb anda kõigile võrdselt. Määruse § 42 lõiget 1 ja 3 kohaldatakse tähtaja pikendused neile, kel ei ole tähtaeg saabunud ning kes ei ole lõplikult tegevusi ellu viinud või investeeringuid teinud 2020. aasta 1. märtsiks”.
Leader-toetustega tehtavate investeeringute tähtajad pikenevad
