Eesti maaelu arengukava eesmärgid on laiad ning meetmete valik suur, seega koguti osa näidetest koostöös maaeluvõrgustiku koostöökoja liikmete ja heade partneritega: Eesti Noortalunikud, Eesti Erametsakeskus, Eesti Külaliikumine Kodukant, Eesti Leader Liit ja LEADER tegevusgrupid, Eesti Maaparandajate Selts, Eesti Maaturism, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Toiduainetööstuse Liit, Eestimaa Talupidajate Keskliit, Maaelu Edendamise Sihtasutus, ETNA Eestimaal, O.T.T. liikumine jt.

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti otsustega  septembrist 2018. kinnitati Raplamaa Partnerluskogu kaudu heaks kiidetud projektitoetuse taotluste rahuldamise ja toetuse määramise otsused.

Kinnitatud otsused 

Meede 1 Kogukonna investeeringud heakskiidetud projektid seisuga 03.10.18

Meede 2 heakskiidetud projektid 2018.a

Meede 3 heakskiidetud projektid 2018.a. 03. okt. seisuga.

Projektid tuleb taotlejal ellu viia kahe aasta jooksul alates otsuse tegemise kuupäevast.

Raplamaa ajalooline esindushoone ja Rapla tunnus – kahetorniline Maarja-Magdaleena kirik sai LEADER programmi toetusel rekonstrueeritud sissepääsu – uue kauni graniidist peatrepi.

1901.a. valminud kirikuhoone on kujunenud Raplamaa mitmekülgseks kultuurielu keskuseks – lisaks jumalateenistustele toimuvad siin alatihti erinevad kontserdid, näitused, koolitused, pidulikud aktused.   

Kirikuhoone peatrepp, mis on üle saja aasta talunud suurt koormust, lagunes mõne aasta eest põhjalikult.  Kiriku kogudus  esitas LEADER projektitoetuse taotluse Raplamaa Partnerluskogule.   2016.a. sügisel saadigi PRIA otsus taotluse rahuldamise kohta. Projekti kavandatud maksumus oli 24 046 eurot ja sellest LEADER programmi toetus 21 641 eurot. Omaosaluse jaoks andsid raha 2017.a. jõulupühade jumalateenistusel viibinud.

2. septembril 2018 oli kaunis graniidist ehitatud uus trepp valmis, millele võrreldes vana trepiga on lisatud ka käsipuu. 

Rapla Maarja Magdaleena koguduse projekti juhtis ja korraldas koguduse juhatuse liige Raivo ERM.

Nurmijärvi vallavalitsus,  Soome Nurmijärvi piirkonna LEADER tegevusgrupp Emo ry ja Raplamaa Partnerluskogu alustasid eelmisel suvel rahvusvahelise LEADER koostööprojektiga AVEC, mille eesmärk oli noorte kultuurivahetuse hoogustamine pühendades sündmused Eesti ja Soome iseseisvumise sajandale aastapäevale.

Eelmisel aastal esines Raplamaa Noorte Puhkpilliorkester Nurmijärvil seoses uue kultuurikeskuse avamisega.

Nüüdseks olid vastukülaskäigule Raplamaa Laulu-ja tantsupeole “Üle õue õunapuu”  kutsutud Nurmijärvi valla noored kultuuritöötajad – neidude laulukoor Laululuiged (Laulunjoutsenet) ja  tütarlaste tantsustuudio tantsijad.  Laulukoori juhatas Annele Westerlund, tantsustuudiot Mia Mironoff.

Lisaks lauljatele – tantsijatele  viibis Raplamaal Nurmijärvi valla ja LEADER tegevusgrupi delegatsioon eesotsas vallavanema Jukka Anttilaga, kaasas noorsootöötaja Merja Winha-Järvinen, kes on Rapla-Nurmijärvi sõprussuhete üks alusepanijatest,  vallatöötaja Thomas Hakala ning muusikakooli juhataja Urpo Rauhala.

Nurmijärvi noored tutvusid Raplamaa maaeluga, kultuuri-tegevusega, tutvusid Märjamaa valla rahvamaja tööga, Varbola linnuses uudistati kavandatavat Soome-Eesti  koostööprojekti.

Nurmijärvi partneritele korraldati tutvumine Raplamaa looduse omapäraga. Selleks korraldati õppematk Mukre rabasse, kus tutvuti LEADER programmist rahastatud objektidega – laudtee ja vaatetorn. 

Laupäeval 9. juunil esinesid Nurmijärvi lauljad ja tantsijad kaheosalise pikema etteastega  Rapla suveüritusel Melumess.

Pühapäeval 10. juunil võtsid Nurmijärvi lauljad ja tantsijad osa Raplamaa Laulu-ja Tantsupeost, esinedes niihästi laulukoorides kui ka tantsurühmade esinemistes koos raplalastega.

Vastastikune noorte kultuurivahetus on oluline tegevus rahvastevahelise  mõistmise ja sõprussidemete arendamises.

Vaata pilte

Rahvusvahelise koostööprojekti AVEC raames valmis videoesitlus Raplamaa Laulu-ja tantsupeost.  Droonide  ja mitme kaameraga üles võetud ja kaunilt kokku monteeritud videoesitluse valmistas Raplamaal Juurus tegutsev MTÜ Vahtrefoto.

Video on vaadatav alljärgneval lingil

https://youtu.be/gvbx5IwrC-0

Tuletame meelde, et video kasutamine kommertseesmärkidel (äritulu saamiseks) on lubatud üksnes video valdaja loal. 

17-20. maini 2018 toimus Raplamaa Partnerluskogu õppereis külaelu edendajatele ja maaettevõtjatele, mille sihiks oli Raplamaa traditsioonilises sõprusmaakonnas Madonas tegutsev LEADER strateegiat ellu viiv tegevusgrupp Madona Arengu Sihtasutus.

Sidemed Madonas LEADER grupiga sõlmiti 2014.a aastal.

Raplamaa Partnerluskogu  delegatsioon külastas Madona piirkonda, kus tutvus LEADER strateegia eesmärkidega ja meetmetega  Euroopa Liidu käesoleval programmi perioodil 2014-2020.

Lätlastega peeti maha ühine seminar,  tutvuti LEADER projektide elluviimisega ja tulemustega.

Praeguseks on jõutud niikaugele,  PRIA otsusega on  saanud rahastamise otsuse Madona, Raplamaa ja Anykcsiu piirkonna rahvusvaheline LEADER koostööprojekt  kolme piirkonna pärimuslike käsitöö traditsioonide edendamiseks.

Õppereisi päevakava lisatud

Läti õppereisi kava 17-20.05.2018

Raplas tegutsev kosmeetikat tootev ettevõte Bon Merite, kes on edukalt ellu viinud LEADER  projekti ettevõtluse investeeringu toetust, on oma toodetega pälvinud laialdase tunnustuse.

Eesti looduskosmeetikabränd BonMerité võitis Buduaar Lemmik 2018 konkursil kaks auhinnalist kohta

Buduaari Lemmik 2018 tiitli pälvisid žürii hinnangul kaks BonMerité toodet – Pinguldav Q10 kehakreem Vetikas ja Apelsin ning Taastav kätekreem Astelpaju ja Ylang. Lisaks hääletas publik kehahoolduse top 10 hulka BonMerité Jumet parandava kehakreemi Porgandi ja Siidiga.

“Pinguldav Q10 kehakreem vetikaekstrakti ja apelsiniõliga tuli välja tegelikult alles mõni kuu tagasi, kuigi idee selleks oli olemas juba pikalt. Vetikad on mind millegipärast paelunud, sest neil on tõelised imeomadused nahka noorendada, pinguldada ja seda toitainetega varustada. Oli päris põnev seda kreemi luua, sest teadupärast ei ole vetikad ise just kuigi veetleva lõhnaga. Jõudsime lõpuks mõnusa apelsinise tulemuseni, mis maskeeris “merelised” noodid magusaks ja kergeks aroomiks,” selgitab brändi looja Merit Võigemast.

Taastav kätekreem astelpajuõli ja ylang ylangi õliga on olnud BonMerité toodete seas bestseller juba enam kui aasta. “Külmpressitud astelpajuõli annab kreemile kena kollase välimuse ja mõnusa magushapuka lõhna. Kreem imendub hästi kiirelt ja loob nahale justkui kerge kaitsekihi,” ütleb Võigemast.

BonMerité – Eesti looduskosmeetika, mis teab ilusa naha saladust

Enam kui 80% nahale määritud ainetest imendub mõne minutiga vereringesse. Seega, puhas kosmeetika on sama oluline kui puhas toit.

BonMerité looduskosmeetikat valmistatakse Raplamaal imekauni Öökulli järve lähistel. “Meie tooted on ausad, nö rämpsuvabad. Kasutame ainult looduslikke värve ja lõhnu, mis on aroomiteraapilised, loovad hea tuju või rahustavad,” selgitab perenaine Merit Võigemast.

BonMerité’d saab prantsuse keeli tõlgendada kui “head väärtust”.

Vaata lisa: www.bonmerite.eu või BonMerité Facebooki lehelt!

Lisainfo ja näidiste tellimine:

Merit Võigemast
Bon Merité Natural Cosmetics
Mermel Trade OÜ
tegevjuht / CEO
+372 56 977 881
skype: meritpettai
www.bonmerite.eu
Triiphoone, Öökulli
Valtu küla, 79531
Rapla vald
Estonia

Raplamaa Partnerluskogu toetab LEADER programmist projekti, mille eesmärk on vanade ehitustraditsioonide ja võtete taaselustamine.  Projekt on suunatud ehitustegevusest innustunud ehituse- ja arhitektuurihuvilistele.

Projekt on sotsiaalse suunitlusega ja eesmärk on kogukondade traditsioonide hoidmine ja propageerimine.

Loe projektist ajalehest Raplamaa Sõnumid

Vanade ehitustraditsioonide taastamine

Kohalike vabatahtlike päästekomandode hoonete rekonstrueerimine on üks Raplamaa Partnerluskogu strateegias kajastatud sotsiaalse suunitlusega kogukonna projektiga.

Raplamaa Partnerluskogu otsustas rahastada LEADER programmi toetusel päästekomando hoone rekonstrueerimist Rapla maakonna ääremaal – Vahastu külas.  Projekti elluviimine annab sotsiaalse kindlustunnet kohalikele elanikele.

Loe projektist lähemalt Raplamaa Sõnumite artiklist

Vahastu päästekomando rekonstrueerimise LEADER projekt

Kuusikul on valminud LEADER programmi osalisel toetusel uus näidisprojekt  Eakate villa Alfred.

Projekti elluviija OÜ Ardis konsultatsioonid on kogemustega sotsiaalsete ettevõtete korraldaja.

OÜ Ardis Konsultatsiooni päästis oma projektiga hävingust Raplamaa ühe vaatamisväärsuse,   ennesõjaaegse arhitektuurimälestuse  Kuusiku riikliku põllumajanduslike uuringute asutuse, mis oli ligemale kümme aastat seisnud tühjana ja lagunevana.

Projekti tulemusena on valminud 50 hoolealusele kavandatud  kaunis hooldekodu, mis võiks olla eeskujuks teisetelegi taolistele asutustele.   Hooldekodus on  enamus 2 kohalisi tube. Hooldekodu ümbritseb nägus haljasala ja metsapark..

Kohalikele  annab uus eakate villa Alfred kodulähedast tööd ligi 20 sotsiaaltöötajale .

Suurepärast projekti juhtis kindlakäeliselt Kristi REINBERG.

Maikuus tutvustati valminud hoonet, mis on hetkel sisustamisel, Raplamaa sotsiaaltöötajatele,  vallavolikogu liikmetele, ajakirjanikele, kohalikele külaelu  eestvedajatele ja elanikele.

Eakate villa Alfred alustab tegevust sügisel 2018.

Euroopa Liidu LEADER programm toetas Raplamaa Partnerluskogu kaudu  projekti 60 000 euroga.

Projekt on edukas näide, kuidas läbi LEADER programmi on võimalik rahastada maal asuvaid sotsiaalobjekte.

Artikkel ajalehes Raplamaa Sõnumid

artikkel ajalehes Raplamaa sõnumid

Vana-Vigala Vabatahtlik Tuletõrjeselts lõpetas Raplamaa Partnerluskogu rahastusega oma komandohoone renoveerimise. Projekti eesmärk oli rekonstrueerida hoone esimene korrus, tagamaks vabatahtlikele soetatud nõukogudeaegse hoone parem, efektiivsem, spetsiifilisem ja energiatõhusam rakendamine. Hoone koosneb neljast ühesuurusest blokist, milles on 3 garaaži ja üks eraldatud osa, mis ehitati ümber olmeblokiks. Seal paiknevad tualett, kütte- ja veesõlm, pesemis-, riietus- ja olmeruum ning trepp teisele korrusele. Vahetatud on kõik avatäited, kommunikatsioonid, küttesüsteem ning soojustus. Kogu majas on uued põrandad – garaažiosas tehti vajalikud kalded, paigaldati liiva- ja õlipüüdurid. Uute põrandate rajamisega tagati vajalik kandevõime ja samal ajal saavutati parim küttelahendus – vesipõrandakütte näol, mille madal küttegraafik annab ökonoomsed ülalpidamisekulud. Taastatud on hoone soojapidavus.
Saadud toetus võimaldas MTÜ-l teha investeeringud, mida vabatahtlikud ei suuda oma sissetulekutest iseseisvalt teha. Projekti tulemusena saab pakkuda kogukonnale tuletõrje- ja päästeteenuseid efektiivsel ning kaasaegsel tasemel. Selle projektiga astuti suur samm lähemale paremale ja turvalisemale homsele.
Hoone avamine toimub 31. mail, kell 18:00. Avamisele on oodatud kõik huvilised.
Vana-Vigala Vabatahtlik Tuletõrjeselts tänab kõiki vabatahtlikke, nii neid kes talgutel käisid, kui ka neid, kes hiljem abistava käe ulatasid.