Raplamaa Partnerluskogu meetme 3 Kogukonna edendamine projektitaotluste toetused on PRIA poolt saanud rahastamise otsused.

Toetused on määratud järgmistele  tegevusprojektidele

1. MTÜ Jätkusuutlik Vana Vigala. Koolitus-teavitustegevused. Maksumus kokku 15 513 eurot, toetus 13 961 eurot.
2. Raplamaa Jalgpallikool. Spordilaagrite korraldamine. Maksumus 18 533 eurot, toetus 16 680 eurot
3. ATO Spordiklubi. Spordilaagrite korraldamine. Maksumus 18 280 eurot, toetus 16 452 eurot
4. Ettevõtlikud Naised Raplamaal. Koolitus-ja teavitustegevused. Maksumus 19 980 eurot, toetus 17 982 eurot.

Raplamaa Partnerluskogu strateegia meetme 1 Kogukonna investeeringud projektitoetuse taotlused on saanud PRIA-st kätte toetuse määramise otsused.

Toetused on määratud järgmistele taotlejatele:

1.Juurimaa ratsaspordi arendamise ühing. Toetatav tegevus maneezhi rekonstrueerimine. Projekti maksumus 15 918 eurot, toetuse suurus 14 326 eurot

2. Kohila Jalgpallikool.  Multifunktsionaalse spordiväljaku ehitamine. Projekti maksumus 152 947 eurot, toetus 99 752 eurot

3. Spordiklubi Laansoo Motokrossi Team. Endise Kuimetsa töökoja hoone rekonstrueerimine. Maksumus 14 747 eurot, toetus 13 288 eurot

4. mittetulundusühing Kovil. Raideri ostmine. Maksumus 7947 eurot, toetus 7152 eurot

5. Kohila vallavalitsus. Keskkonnahariduse keskuse ekspositsioon. Maksumus 11 617 eurot, toetus 10 455 eurot

6. Rapla vallavalitsus. Lastepargi ümberehitus.  Maksumus 109 747 eurot, toetus 98 772 eurot

7. Rabivere Küla. Välitelk, veevarustus-kanalisatsioon, elektriliitu- mine. Maksumus 6679 eurot, toetus 5241 eurot

8. Kuusiku Tall.  Masinad ja maneezhiseadmed.  Maksumus 52463 eurot, toetus 34538 eurot

9. Märjamaa Vallavalitsus. Väliinventari soetus. Maksumus 14 776 eurot, toetus 13 299 eurot

10. EELK Käru Kogudus. Kiriku fassaadi ja akende rekonstrueerimine.  Maksumus 111 110 eurot, toetus 99999 eurot

11. Rapla vallavalitsus. Käsitöötoa rekonstrueerimine Kabalas. Maksumus 28 000 eurot, toetus 25 956 eurot

12. ATO Spordiklubi. Treeningsaali varustuse soetamine. Maksumus 21 636 eurot, toetus 19 472 eurot.

Maal elamise päev on üle-eestiline algatus, mille eesmärk on kutsuda maale elama veelgi rohkem tegusaid ja särasilmseid inimesi. Sel päeval ootavad Sind külla lasteaiad, koolid, tervise-, kultuuri ja spordikeskused, külamajad ja ettevõtted – kohad, mis kujundavad elukeskkonda maal. 35 valda Hiiumaalt Setomaani ja Alutaguselt Häädemeesteni. Maal elamise päevaga on ühinenud kõik Raplamaa 4 valda. Täpsem info kodulehel maalelamisepev.ee 

Raplamaa Partnerluskogu rakenduskava meetme 2 Ettevõtluse konkurentsivõime tugevdamine projektitaotlustest on praeguseks määratud järgmised toetused  (PRIA otsused)

1.  KARDIKESKUS OÜ. Toetatav tegevus Hobikartide SODI SR5 GX 390 elektrilise starteriga soetus. Projekti kogumaksumus 88 950 eurot, toetus 53 378 eurot
2. RAPLAMAA TURISM MTÜ. Avatud Talude päevade ja ettevõtete päevade korraldamine. Maksumus 5 000 eurot, toetus 4 487 eurot
3. RAPLAMAA ETTEVÕTJATE ÜHING. Teadmiste täiendamine Gruusia õppereisil. Maksumus 5439 eurot, toetus 4895 eurot
4. PELTOC OÜ Freespingi soetus. Maksumus 74 500 eurot, toetus 30 425 eurot
5. J.R. Veoteenus OÜ. Seadmete soetus. Maksmumus 322 180 eurot, toetus 13 308 eurot
6. Sihtasutus RAEK. Raplamaa Majandusfoorum 2020 korraldamine.  Maksumus 5535 eurot, toetus 4981 eurot
7. Mermel Trade OÜ seadmete soetus. Maksmus 37 204 eurot, toetus 28 000 eurot

Laupäeval 8.juunil avati pidulikult Rapla linna  rekonstrueeritud lauluväljak,  Raplamaa üks suuremaid LEADER programmi objekte käesoleval  perioodil.

Projekti nimetusega “Rapla Tammemäe laululava ümberehitamine Raplamaa kultuuri tutvustavaks mitmeotstarbeliseks puhkealaks”  taotleja ja elluviija oli Rapla vallavalitsus. Projekti vedasid Heiti Vahtra ja Rita Triinu Peussa.

Projekti käigus ehitati põhjalikult  ümber  senine Tammemäe vana laululava vaatajate poolne osa, paigaldati uued nägusad istepingid.

Projekti toetus Euroopa Liidu maaelu arendamise  programmist LEADER oli 100 000 eurot. 

Lauluväljaku rekonstrueerimine lõpeb tuleval aastal.

Fotodel ümberehitatud lauluväljaku üldvaated ja tantsijad avamas lauluväljakut.

Rapla vallavanem Meelis Mägi kinnitamab LEADER tähistustahvli lauluväljaku sissepääsu juures.

Aare Hindremäe fotod.

Reedel 31. mail avati Lipa külas kultuurikeskuse taga endises kooliaias paar aastat suure hoolega tehtud laste mänguväljak.

Mänguväljaku rajamise eestvedaja oli MTÜ Lipa Küla Selts, mõtte autoreid ja elluviijaid Anne Kalf  ja Kaidi Kalf.

Mänguväljaku ehitamiseks saadi toetust LEADER programmist summas 5040 eurot  ja KYSK-lt.  Tööd tehti ka samuti omal jõul.

Nägusa mänguväljaku avamisest sai küla perepäev, kus osales üle saja inimese, kellest kolmandik oli aktiivseid kasutajaid. Lastele jagasid ohutuse alaseid oskusi  õpetusi Päästeameti ja  Maantee-ameti töötajad,  õpiti tegema näomaalinguid ning ratsutama hobuste ja ponidega.

Rahvusvahelise koostööprojekti “Traditsioonide ja uuenduste koosmõju tänapäevases käsitöös” lõpukonverents koos raamatuesitlusega toimus 15.02 Madonas. Projekti Läti poolne juhtpartner võõrustas projektipartnereid Eestist ja Leedust kahel päeval. 16.02. oli võimalus külastada Madona maiustustetootjat ning osaleda käsitöökommide õpitoas.

Konverentsil tegid ettekanded Madona Novads Fonds´i tegevjuht ning juhtpartneri poolne projektijuht Jogita Baune, kes keskendus rahvusvahelise projekti algatamise ja elluviimise muredele ja rõõmudele. Iris Haiba Raplamaa Partnerluskogust andis ülevaate Eesti käsitööliste saadud kogemustest kolme partneri juures toimunud meistrikodades. Ilona Jurevičienė Anykšciai LAG projektijuht andis ülevaate leedulaste õppekohtedest projekti jooksul. 

Ettekannetega esinesid ka Läti käsitöömeistrid ning raamatu koostajad. Raamatu valmimise protsessist tegi kokkuvõtte raamatu koostamise projektijuhti Ilze Bardzina.

Koostööprojekti tutvustav raamat on neljakeelne (eesti, läti, leedu ja inglise keeles) ning kajastab kolmes riigis toimunud meistrikodasid ning tutvustab neid läbiviinud meistreid.

Raamat “Crafts book”

Raplamaa Partnerluskogu  tegi intervjuu vormis  vahehindamise kokkuvõtted  2016.a ja 2017.a  toetust saanud projektide elluviimisest.   Vaadeldi Raplamaa Partnerluskogu strateegia ja rakenduskava meetmeid 1 Kogukonna investeeringud ja 2 Ettevõtluse konkurentsivõime tugevdamine. Eraldi intervjueeriti  pehmete (tegevusprojektide) meedet 3 Kogukonna edendamine.

Meede 1 projektide elluviimise info

Meede 1 projektide elluviimine vahehindamine veebruar 2019

Meede 2 projektide elluviimise info

Meede 2 Ettevõtluse konkurentsivõime tugevdamine projektide elluviimine seisuga veebruar 2019

Meede 3 projektide elluviimise info

Meede 3 projektide elluviimine seisuga veebruar 2019

21. detsembril avati Rapla valla Kaiu osavalla teeninduskeskuses Kaiu alevikus pidulikult maaelu teemaline RÄNDAV FOTONÄITUS “Raplamaa veerel”. 

Rändav fotonäitus põhineb 21. septemberil 2018.a. Raplamaal korraldatud fotopäeva “Raplamaa veerel” pildistatud fotodel.

https://www.youtube.com/watch?v=W-_u3MJ_LSo&t=70s

Fotopäeva korraldas ja toetas Raplamaa Partnerluskogu Kaiu piirkonna LEADER toetusrühm piirkonna koordinaatori Kalev KIVISTE juhtimisel.

Tegemist on 1988.a. alustatud fotopäevade traditsiooniga, kus Raplamaa parimad fotograafid  regulaarselt ühel ja samal ajal pildistavad Raplamaa loodust, elukeskkonda, ettevõtlust, inimesi. 

Fotopäevade mõte on näitlikult välja tuua, kuidas on maaelu ja inimeste tegevus muutunud pärast Eesti taasiseseisvumist ning ühinemist Euroopa Liiduga.  2013.a. anti välja esimestel fotopäevadel põhinev värviline fotoalbum Raplamaa veerel. 

Praegune rändnäitus on ette nähtud üles panemiseks Raplamaa valdades ja osavaldades.  Näitus algas Kaiust ja läheb edasi ülespanemiseks Rapla Kultuurikeskusesse. 

Fotosid näitusest (fotograafid Aare Hindremäe, Peeter Mürk, Harri Rospu, Craig Tislar, Andres Kallas, Siim Solman, Kaia Saaremets, Kaido Hansen, Aivar Pihelgas ja Kalev Kiviste) 

Raikküla kultuurikeskus Raplamaal avas 25. novembril 2018 uksed põhjalikult rekonstrueeritud hoonena.

33 aastat tagasi valminud toona ülimoodne, esindusarhitektide Padriku ja Künnapuu loomingu üks parimaid näiteid Raikküla kultuurikeskus pälvis omal ajal laialdase tunnustuse kui maakultuuri esindushoone.

Pärast endiste suurmajandite lagunemist ja maaelu ümberkorraldusi jäi kultuurikeskuse hoone ilma vajalikust pidevast remondist ja hakkas lagunema.

Alles seoses Raikküla maaelu ja põllumajanduse elavnemisega ning jõukuse kasvuga, leiti kohapeal võimalik olevat hoonet taastada.

Raikküla kultuurikeskuse elus hoidmiseks ja piirkonna kultuurielu korraldamiseks moodustati mõned aastad tagasi mittetulundus- ühing Raikküla Kultuurikeskus.  Ühingu juhiks on väsimatu kultuuritöötaja Ene KANGUR,  kes võttis südameasjaks hoone taastamise.  Selleks valmistati 2016.a ette toetuse taotlus LEADER programmist Raplamaa Partnerluskogule, mis ka rahuldati ja määrati toetus veidi alla kuuekümne tuhande euro. Täiendava kaasrahastuse andis hoone rekonstrueerimiseks kohalik suurettevõtja Raikküla Farmer OÜ. 

25. novembril avati rekonstrueeritud kultuurikeskus pidulikult.

 Raplamaa Partnerluskogu poolt õnnitles ja tänas projekti elluviijaid  tegevjuht Jaak Vitsur 

Loe lähemalt Rapla ajalehest Nädaline

raikküla klubi avamine