23 okt. Käisime Ahvenamaal

Raplamaa Partnerluskogu Ahvenamaal

12.-15. septembril käis Raplamaa Partnerluskogu õppereisil Ahvenamaal. Grupi koosseisu kuulusid Raplamaal tegutsevate külaseltside ja -kogukondade esindajad, väikeettevõtjad ja tegevuspiirkonna valdade esindajad.

Esimesel päeval seilasime üle lahe Helsingisse ja sealt edasi Ahvenamaale, täpsemalt Ahvenamaa saareriiki Brändöle. Brändö vald koosneb hulgast omavahel teetammide ja sildadega ühendatud saarekestest.

Esmalt külastasime Brändöl kalatööstust Brändö Lax: https://www.brandolax.fi/?lang=en. Kohtusime tööstuse töötaja Hain Naelaga, kes rääkis põhjalikult kalatööstuse elust, töödest ja toimetamistest. Tööstuses töötab 32 inimest, käive 17,8 miljonit eurot, eksport 98% (Soome), toodang: vikerforell: 2,7 miljonit kg, siig: 186 000 kg, vikerforellimari: 71 000 kg ja siiamari: 713 kg.

Mõned arvud kalatööstuse kohta Ahvenamaa maaelukeskuse igal aastal väljaantavast brošüürist saab lugeda siit: https://landsbygd.ax/wp-content/uploads/2023/06/Landsbygdsnaringen-i-siffror-2023.pdf

Brändö saarel edasi kulgedes jõudsime külla Torsholma külas tektstiilitrükiga tegelevale väikeettevõtjale Erica Törnrothile. Ta teeb ka sisustuslahendusi ja on kohalikus jäätisekioskis osanik. Oma loomingut urustab ta tkabamärgi Ege T Hantverk all (tõlkes: Om A Käsitöö). Kodulehekülg: https://ethantverk.wordpress.com/english/

Käsitööga tegeletakse Ahvenamaal palju ja see on enamikule üks mitmest sissetulekuallikast.

Seejärel külastasime Torsholmas vaatetorni, mis on ehitatud LEADER projekti toel 2012 (periood  2007-2013). Torn ehitati 1939. aastal ehitatud torni vahetusse lähedusse, vanalt tornilt on üle võetud ka nimi Hemvärnstornet ehk Kodukaitse torn. Algset, 1939. aastal ehitatud torni kasutati sõjalise vahitornina – valvur jälgis taevast ja helistas kohe saare koolimajas asunud allohvitserile, kui lennukeid lähenemas märkas. Tornist oli abi mitmel korral – saadi Soome Põhjalahe äärseid linnu hoiatada, et Nõukogude Liidu lennukid on teel pommitama. Kuna 1939-40 aasta talv oli külm, siis oli vahitornis väike kamin. Kahjuks kuumenes kamin ühel korral üle ning tekkis tulekahju, milles torn maha põles. Umbes 70 aastat hiljem tekkis kohalikel mõte torn taas üles ehitada ning 2012. aastal said Torsholma noorteühendus ja kohalik kalastajate selts LEADERi toetust uue torni ehitamiseks. Lisaks LEADER toetusele panustasid rahaliselt ka Kalastajate selts ja Brändö vald.

Õppereisi teisel päeval sõidame praamiga Fasta Ålandile ehk Ahvenamaa peasaarele Vårdöle.

Kohtusime Ahvenamaa LEADER-rühma tegevuste koordinaatori Alexandra de Haasiga Ahvenamaa maaelukeskuses  (Ålands Landsbygdscentrum, koduleht https://landsbygd.ax/ ). Seal koos mitmeid võrgustikke ja organisatsioone, mis aitavad ühe või teisel viisil Ahvenamaa maaelu edendada, teiste hulgas siis ka Leader Åland. Saime teada kuidas LEADER Ahvenam nüidatud esitlus aal toimetab, millise eelarvega ja milliseid projekte on ellu viidud. Pikemalt saab tegevusrühmast lugeda SIIT. Kohapeal näidatud esitlus SIIN.

Meie õppereisidel on alati aukohal kohalik toit ja toidutootmine. Sellest tulenevalt sööme lõunat tuntud telekoka Michael Björklundi restoranis Smakbys (tõlkes Maitseküla), kus on au sees ehtsad maitsed ja kohalik toidukraam.

Kohe Maitseküla kõrval paiknes Jan Karlsgårdeni vabaõhumuuseum (https://book.visitaland.com/en/jan-karlsgarden-open-air-museum). Vabaõhumuuseumis saime näha, kuidas saarerahvas vanal ajal elas.

Pärastlõunal külastasime Mickeli lihaveisetalu – Mickels gård. Vastu võtsid perenaine Hanna Karlsson ja peremees Simon Karlsson. Nemad on saanud LEADER toetust lehmade ja lammaste karjamaale aia ehitamise tarvis. Noor talupere on uhke enda renoveeritud vana elumaja üle, kus kambrite seinu katavad haruldased käsitsi maalitud tapeedid. Koduleht: https://www.mickels.ax/

Teise päeva lõpetuseks sõitsime Kobba Klintari vanasse lootsijaama. Koduleht: https://www.kobbaklintarsvanner.ax/en.

Kobba Klintari Sõprade Selts (Kobba Klintars Vänner r.f.) on saanud LEADER toetust laiule sellise seadeldise paigaldamiseks, mille abil saab teha mereveest joogikõlblikku magevett (https://leader.ax/vattenreningsverk/). Samuti on nad saanud LEADER toetust hahkudele katuste ehitamisteks. Pisikesed katused kaitsevad emaslinde munade väljahaudumise ajal võimalike röövloomade eest. Katus pannakse valmis sinna kohta, kus hahk varasemalt pesa on teinud, sest emaslind tuleb tavaliselt samale kohale mune välja hauduma. Veel on Kobba Klintari Sõprade Selts saanud LEADER toetust päikesepaneelide paigaldamiseks: https://leader.ax/solel-pa-kobbarna/ Päikeseenergiast saadud elektrit kasutatakse saarel suviti tegutseva kohviku energiavajaduse katmiseks. Paneelid suudavad laiu energiavajaduse katta. Meiega käis laiul ringi kohalik kalastusgiid Bo-Erik Westberg: https://www.alandsresor.fi/en/fishing-guide-bo-erik-westberg.

Kolmandal päeval külastasime Önningeby kunstimuuseumi (https://book.visitaland.com/de/onningeby-museum). Meid võttis vastu muuseumi rajaja, akvarellikunstnik ja 100 ettevõtmise hing Kjell Ekström:

https://www.facebook.com/kjellekstrom61/. Seejärel külastasime Ahvenamaa meremuuseumi (https://sjofartsmuseum.ax/en/).

Peale lõunat külastasime Pellase kaptenitalu, õigem tõlge oleks vast laevnikutalu, ehkki üks omanikest, Sven Eriksson, oli kindlasti ka kapten purjelaeval Herzogin Cecilie, mis Austraaliast viljalaadungiga tagasi tulles Inglise kanalis karile jooksis. Selle laeva kaptenisalong oli meremuuseumis purjelaevade alal vaatamiseks välja pandud. Skeppargården Pellas ühing on äsja saanud LEADER toetust avaliku ranna loomiseks (Granboda Bockholm) ja rannaniidu loomiseks (https://leader.ax/bockholms-strand/)

Varem on saadud LEADER toetust vana pagarikoja ümberkolimiseks naabertalust Pellase maadele ja pagarikoja remondiks (bagarstuga/pagarikoda – põhimõtteliselt nagu väliköök, kus suvisele ajal süüa tehti ja võis ka magada, aga ka talvel leiba küpsetati). Samuti on nad saanud LEADER toetust vana laudahoone piduruumina sisse seadmiseks, mida nad ka üritusteks välja üürivad. Kaptenitalus kohtusime  ühingu juhatusse kuuluva Folke Engblom’iga, kes on ühtlasi ka Pellase käimasoleva LEADER projekti üks juhtidest, teine on Freja Darby. Koduleht: https://skeppargardenpellas.ax/en/

Õhtuhakul külastasime Kökari saarel Ahvenamaa kõige väiksemat õunakasvatusega tegelevat talu – Peders Aplagård. Talu laseb Rootsis teha siidrit, õunasalsat ja õunamoosi. Õunamahla teevad Ahvenamaal kohapeal. Meid võtsid vastu talu peremees ja perenaine Peder ja Siv Blomosterlund. Nende koduleht: http://www.aplagarden.ax/. Nemad otseselt Leader toetust ei ole saanud, aga pere on osalenud külaseltsi kaudu LEADER projektis: https://leader.ax/savera-sodersundet/

Kökari saarel on mitmeid kalastusseltse ja kalastusseltsi saavad kuuluda need, kellel on õigus osa saada kalastusvetest ning selleks peab omama Ahvenamaa kodakondsust. Finnö, Österbygge ja Öfverboda küla kalastusseltsid Kökaril said LEADER toetust, et 5 ha suurusel maa-ala lahesoppides maha võtta pilliroog, et maa-ala üleväetamist pidurdada ning luua kaladele soodsad tingimused kudemiseks. Lisaväärtusena loodi paremad võimalused ka inimestele looduse nautimiseks. Lisaks pilliroo lõikamisele pritsiti helikopterilt veega segatud kustutatud lupja, et siduda fosforit ja lämmastikku eesmärgiga, et laht kiiremini puhastuks.

Viimasel õppereisi päeval külastasime Kökari koduloomuuseumi, mida veab Kökari kodukandiühendus.

Kohtumise ühingu liikme ja muuseumi eestvedaja Sylvia Sundström’iga ja tema poja Anders Sundström’iga. Anders on ka kodukandiühenduse juhatuse liige. Kökari kodukandiühenduse koduleht: https://kokar.hembygd.fi/startsida/. Kökari koduloomuuseumi koduleht: https://www.kokar.ax/kokarshembygdsmuseum.

Kökari Kodukandiühendus / Kökar Hembygdsförening r.f. on saanud korduvalt LEADER toetust.

Näiteks muuseumialale kalurimajakese ehitamiseks. Sellised majad ehitati vanasti kaugetele laidudele, mille lähistel vetes käidi kala püüdmas (räim ja tursk). Elati nädal-paar kohapeal, püüti kala ja soolati. Kala müüdi Turus, Helsingis, Revalis ja ka Stockholmis.

LEADER toetust on saadud ka paadimootorite ja traktorite väljapanekusaali betoonpõranda valamiseks, samuti vanast laudahoonest kunstisaali ehitamiseks ja välikäimla remondiks ning muuseumi köögi remondiks (https://leader.ax/uppgradering-av-kokar-museum/). Käimas on juba uus LEADER projekt, kus panevad muuseumi saunikutarele (Lina tare) uue katuse ja renoveerivad korstna: https://leader.ax/kulturupplevelser-pa-kokar-museigard/