Raplamaa Partnerluskogu juhatus kinnitas 11. märtsil 2026 toimunud koosolekul viis ESF+ toetusmeetme „Sotsiaalne heaolu“ edukalt ellu viidud ja eesmärgid saavutanud miniprojekti aruannet.

Mittetulundusühing Linnuse Jahiselts viis ajavahemikul 1. oktoober 2025 kuni 11. jaanuar 2026 ellu ESF+ miniprojekti „Koos õpime ja kokkame: toidu väärindamise koolitused“. Projekti eesmärk oli pakkuda vanemaealistele võimalust omandada ja täiendada praktilisi oskusi loomse toidu väärindamisel kolme koolituse kaudu. Selle abil sooviti suurendada osalejate iseseisvat toimetulekut igapäevaelus, anda teadmisi, mis aitavad majanduslikult paremini toime tulla ning vähendada sotsiaalset isolatsiooni. Ühiste koolituste ja kokkamise käigus soodustati kogemuste vahetust, uute teadmiste omandamist ja kogukondlike sidemete tugevdamist. Projekti raames toimus kolm koolitust, kus osalejad said nii teoreetilisi kui ka praktilisi teadmisi lihakehade käitlemise ning suitsuliha, vorstide, pasteetide, konservide ja rulaadide kodus valmistamise kohta. Koolituste käigus jagati osalejatele ka kirjalikke õppematerjale, mis sisaldasid praktilisi juhendeid ja retsepte edasiseks koduseks kasutamiseks. Tegevused pakkusid võimalust õppida uusi oskusi, täiendada seniseid teadmisi ning saada kindlustunnet toidu väärindamisel.

Projektis osales kokku 79 vanemaealist inimest. Kokkusaamiste käigus loodi uusi tutvusi, vahetati kontakte ning jagati omavahel praktilisi kogemusi. Osalejate tagasiside näitas, et koolitustel omandatud oskusi rakendati edukalt ka kodus ning suur huvi jätkukoolituste vastu kinnitas projekti vajalikkust. Mitmed osalejad tõid kohtumistele kaasa ka omatehtud tooteid, mille kaudu toimus nii kauba- kui ka kogemuste vahetus. Projekti tulemusena suurenes osalejate teadlikkus toidu väärindamisest, kasvas enesekindlus selle rakendamisel kodustes tingimustes ning tõusis ka osalejate sotsiaalne aktiivsus.

Projektijuht Siim Adamson sõnas: „Projekti käigus nägime, kui oluline on pakkuda vanemaealistele võimalusi praktiliseks õppimiseks ja ühiseks tegutsemiseks. Koolitused andsid osalejatele väärt teadmisi ja oskusi, mida saab igapäevaelus kohe kasutada. Sama oluline oli aga see, et kohtumised tõid inimesed kokku, lõid uusi tutvusi ning andsid innustust oma oskusi edasi arendada.“

Alu Rahvaõpistu Selts viis ajavahemikul 1. oktoober 2025 kuni 15. jaanuar 2026 ellu ESF+ miniprojekti „Tantsurõõm“. Projekti eesmärk oli suurendada erivajadustega inimeste sotsiaalset kaasatust ja heaolu, pakkudes neile võimalust osaleda loov- ja ühistegevustes, mis toetavad eneseväljendust, oskuste arengut ning uute sotsiaalsete suhete kujunemist. Projekti kaudu sooviti toetada osalejate enesekindluse kasvu, loovuse väljendamist ja kogukondlikku suhtlust ning pakkuda erivajadustega inimestele võimalust olla aktiivsed ja väärtustatud kogukonnaliikmed. Lisaks soodustas projekt erinevate asutuste ja osalejate vahelist koostööd ning tugevdas tugivõrgustikke. Projekti raames valmistusid Rapla Hooldekeskuse all tegutseva Vahtra Tugikeskuse erivajadustega kliendid nelja kuu jooksul tantsulisteks etteasteteks ning valmistasid kostüümide juurde kuuluvaid kübaraid. Regulaarsete kohtumiste käigus õpiti ja harjutati erinevaid tantse, kujundati kostüüme ning valmistati peakatteid. Projekti lõpetati 15. jaanuaril 2026 Rapla Kultuurikeskuses toimunud sündmusega „Tantsurõõm“, kus osalejad esitasid õpitud tantse üle Eesti kokku tulnud erivajadustega inimestele. Ühiselt toimus ka tantsuõpetamine kõigile osalejatele. Projektis osales kokku 110 erivajadusega inimest koos saatjatega. Projekti käigus suurenes osalejate enesekindlus, sotsiaalne aktiivsus ja kuuluvustunne kogukonda. Ühised ettevalmistused ja lõpuüritus aitasid luua uusi kontakte ning tugevdada koostööd erinevate asutuste, klientide, hooldajate, tugiisikute, sotsiaaltöötajate ja tegevusjuhendajate vahel. Oluline roll oli ka osalejatel endil, kes aitasid kaasa sündmuse ettevalmistamisel ja läbiviimisel, toetades nii peo õnnestumist kui ka oma praktiliste oskuste arengut. Projekti tulemusena parandati erivajadustega inimeste heaolu ning loodi neile rohkem võimalusi aktiivseks osalemiseks kogukonnaelus.

Projektijuht Sillen Sindonen sõnas: „Tantsurõõmu projekt näitas selgelt, kui suur mõju on ühistel loovtegevustel ja esinemisvõimalustel erivajadustega inimeste enesekindlusele ja heaolule. Pika ettevalmistusperioodi jooksul omandatud oskused, ühine harjutamine ja suur lõpusündmus andsid osalejatele võimaluse end väljendada, tunda rõõmu ning kogeda, et nad on kogukonnas olulised ja väärtustatud.“

Mittetulundusühing Hagudi Hakkajad viis ajavahemikul 3. september 2025 kuni 31. jaanuar 2026 ellu ESF+ miniprojekti „Kübarapidu“. Projekti eesmärk oli pakkuda Raplamaa vanemaealistele naistele võimalust arendada loovust ja enesekindlust ühiste käeliste tegevuste kaudu ning tugevdada nende sotsiaalset kaasatust kogukonnaelus. Projekti kaudu sooviti suurendada osalejate heaolu ja tunnustatust, edendada sotsiaalset kaasatust ning luua rohkem võimalusi eneseväljenduseks, uute oskuste omandamiseks ja kogukondlikuks koostööks. Ühistegevus aitas tugevdada kogukonnatunnet ning murda stereotüüpe ja sotsiaalseid barjääre, mis sageli piiravad maapiirkonna inimeste aktiivset osalemist ühiskonnas. Projekti raames toimusid kolme kuu jooksul seitsmes Raplamaa Partnerluskogu tegevuspiirkonnas – Kaereperes, Kohilas, Kodilas, Juurus, Hagudis, Alus ja Raplas – kübarate valmistamise töötoad. Töötubades valmistasid 55+ naised oma kostüümidele vastavad kübarad, mis väljendasid iga tegija isikupära ja loomingulisust. Ühiste kohtumiste käigus aidati üksteist kübarate kujundamisel ja valmistamisel ning vahetati mõtteid ja kogemusi. Projekti lõpetas 16. jaanuaril 2026 Rapla Kultuurikeskuses toimunud sündmus „Kübarapidu“, kus osalejad esitlesid oma loomingut, hinnati parimaid kübaraid ning kuulati kostüümikunstniku ettekannet kübaramoest läbi sajandite. Projektist sai osa kokku 85 vanemaealist ja erivajadusega inimest ning lõpuüritust külastas üle 100 inimese.

Projekti tulemusena taasloodi ja tugevnes suhtlusvõrgustik, suurenes osalejate omavaheline koostöö ning paranes sotsiaalne heaolu. Töötubade ja lõpuürituse kaudu said osalejad kogeda tunnustust, jagada loovust ning kohtuda nii uute kui ka vanade tuttavatega. Kokku valmistati erinevates töötubades 160 kübarat, mis jäid osalejatele praktiliseks ja väärtuslikuks kasutamiseks ka edaspidi. Projekt tekitas osalejates tugeva soovi jätkata ühistegevusi ning ootus uute ühiste ettevõtmiste järele kasvas.

Projektijuht Sillen Sindonen sõnas: „Kübarapeo projekt näitas, kui suur väärtus on koosloomisel ja ühistel ettevõtmistel. Töötubades valminud kübarad ei olnud ainult loomingulised esemed, vaid ka osalejate eneseväljenduse, julguse ja koostöö sümbolid. Kõige olulisem oli see, et projekt tõi inimesed kokku, andis põhjust kohtuda, üksteist toetada ja tunda end kogukonnas märgatud ning väärtustatuna.“

Sihtasutus Märjamaa Valla Spordikeskus viis ajavahemikul 1. mai 2025 kuni 31. jaanuar 2026 ellu ESF+ miniprojekti „Eakatele suunatud teenuse esialgse prototüübi välja arendamine“. Projekti eesmärk oli töötada koos sihtrühmaga välja uus teenuseidee, mis toetaks Märjamaa valla 55–65-aastaste inimeste regulaarset liikumist, tervise hoidmist ja aktiivsemat osalemist ühiskonnaelus. Selleks kaardistati sihtrühma liikumisharjumused, hoiakud, vajadused ja võimalikud barjäärid Märjamaa spordikeskuse teenuste kasutamisel ning töötati teenusedisaini metoodikat kasutades välja sihtrühmale suunatud teenuse esialgne prototüüp. Projekti kaudu sooviti luua paremini läbimõeldud ja kasutajasõbralikum teenus, mis vastaks sihtrühma tegelikele ootustele ja vajadustele. Projekti raames viidi läbi kasutajauuring ning kaks ideestamise ja ideede arendamise töötuba, kus osalesid sihtrühma esindajad. Uuringust selgus, et 55–65-aastaste jaoks tähendab liikumine eelkõige tervise hoidmist, heaolu, igapäevase toimetuleku toetamist ja sotsiaalset kuuluvust, mitte niivõrd sportlikku saavutust või võistluslikkust. Samuti ilmnes, et sihtrühm ei määratle end eakatena ning kommunikatsioonis tuleb vältida sõnastust, mis võib mõjuda tõrjuvalt. Peamisteks takistusteks osutusid ebakindlus oma füüsilise võimekuse suhtes, hirm eksida või mitte sobituda, väärarusaamad spordikeskuse teenuste kohta, info killustatus ning teadlikult kujundamata teekond ühekordsest osalemisest püsikliendiks kujunemiseni. Projektist sai osa kokku 24 vanemaealist inimest. Teenusedisaini töötubade tulemusel jõuti mitmete praktiliste ja rakendatavate ettepanekuteni, mida on võimalik ellu viia olemasolevate ressursside piires. Projekti olulisimaks tulemuseks kujunes sihtrühma tuleviku klienditeekond, mis kirjeldab kuut etappi alates teadlikkuse tekkimisest kuni püsikliendiks kujunemiseni. Klienditeekond toob esile kriitilised kohad, kus kasutajate teekond praegu katkeb, ning pakub lahendusi teenuse arendamiseks. Projekti tulemusena saadi väärtuslik sisend Märjamaa spordikeskuse teenuste edasiseks kujundamiseks, et toetada 55–65-aastaste inimeste aktiivsemat liikumist, suuremat kindlustunnet ja paremat kaasatust kogukonnaellu.

Projektijuht Ott Ojand sõnas: „Projekt andis meile väärtusliku võimaluse kuulata sihtrühma ennast ning mõista paremini, millised ootused, vajadused ja takistused mõjutavad nende osalemist liikumistegevustes. Kõige olulisem tulemus on teadmine, et väikeste, kuid läbimõeldud muudatustega saame kujundada teenuseid selliselt, et need oleksid inimestele ligipääsetavamad, kutsuvamad ja toetaksid nende püsivat aktiivsust.“

OÜ Anker viis ajavahemikul 1. oktoober 2025 kuni 6. veebruar 2026 ellu ESF+ miniprojekti „Eakatele ja erivajadustega inimestele käte ja jalgade hooldus“. Projekti eesmärk oli parandada eakate ja erivajadustega inimeste igapäevast toimetulekut, enesehinnangut ja heaolu, pakkudes neile kättesaadavat käte- ja jalgade hooldusteenust kodustes tingimustes. Erilist tähelepanu pöörati teenuse juurdepääsetavusele inimestele, kellel tervislikel, liikumis- või majanduslikel põhjustel puudus võimalus sellist teenust iseseisvalt kasutada. Projekti kaudu sooviti ennetada terviseprobleeme, vähendada füüsilist ebamugavust, parandada hügieeni ning toetada osalejate enesekindlust ja sotsiaalset kaasatust, pakkudes neile väärikat ja hoolivat tuge. Projekti raames osutati eakatele ja erivajadustega inimestele käte ja jalgade hooldusteenust nende kodustes tingimustes. Teenus hõlmas maniküüri ja pediküüri ning selle käigus anti osalejatele ka praktilisi nõuandeid, kuidas kodus käte ja jalgade eest paremini hoolitseda ning milliseid võtteid ja vahendeid tuleks vältida. Hoolduskülastused kujunesid sageli enamaks kui pelgalt praktiliseks teenuseks – need pakkusid võimalust vestlemiseks, mälestuste jagamiseks ja inimlikuks kontaktiks. Projekti käigus selgus, et teenuse vajadus oli väga suur ning nõudlus ületas esialgseid ootusi. Projektist sai osa kokku 100 vanemaealist ja erivajadusega inimest. Teenus aitas vähendada füüsilist ebamugavust, parandada osalejate enesetunnet ja igapäevast heaolu ning tugevdada nende enesekindlust. Mitmete osalejate jaoks oli see esimene kord üle pika aja või lausa elu jooksul, kui neil avanes võimalus sellist hooldusteenust kasutada. Projekti tulemusena vähenes ka üksildustunne ning suurenes teadlikkus sellest, kuidas enesehoolduse kaudu oma tervist ja toimetulekut toetada. Positiivne tagasiside ja suur huvi näitasid selgelt, et sellise teenuse järele on jätkuv vajadus ka tulevikus, eriti maapiirkondades, kus teenuse kättesaadavus on piiratud.

Projektijuht Peeter Juurik sõnas: „Projekti elluviimine näitas väga selgelt, et ka näiliselt lihtsal teenusel võib olla inimese elukvaliteedile väga suur mõju. Käte ja jalgade hooldus ei tähendanud osalejatele ainult praktilist abi, vaid andis neile tagasi ka enesekindlust, väärikust ja tunde, et neist hoolitakse. Kõige olulisem oli näha, kui palju rõõmu ja kergendust see teenus inimestele tõi.“