17 aug Eesti külade XVI Maapäev toimus Ida-Virumaal
15.–16. augustil toimus Ida-Virumaal XVI Eesti külade Maapäev, mis tõi kokku ligi 300 kogukondade eestvedajat, külavanemat, kohalike omavalitsuste esindajat ja maaelu arendajat üle Eesti. Raplamaad esindas 20-liikmeline delegatsioon, kuhu kuulusid maakonna eri paigust pärit sädeinimesed, külavanemad ja aktiivsed kogukonnaliikmed. Raplamaa delegatsiooni juhtis Raplamaa Partnerluskogu tegevjuht Rita Triinu Peussa.
Maapäeva võib nimetada Eesti külade parlamendiks – see on koht, kus räägitakse maaelu ja kogukondade tulevikust, otsitakse lahendusi ning sõnastatakse ühiseid ettepanekuid riigile, kohalikele omavalitsustele ja kogukondadele endile. Tänavune Maapäev toimus Ida-Virumaal, kus 1996. aastal peeti ka esimene Eesti külade Maapäev ning kust sai alguse Eesti Külaliikumise Kodukant loomise mõte.
XVI Maapäev algas Narva-Jõesuus südamliku hetkega – Maapäeva idee algatajate Lembit Tõnise ja Mikk Sarve mälestuspinkide avamisega. Just nende meeste eestvedamisel sai 30 aastat tagasi alguse Eesti külade Maapäeva traditsioon ning loodi Eesti Külaliikumine Kodukant. Selle keskseks põhimõtteks oli juba toona ja on ka tänaseni veendumus, et tugevad ja iseseisvad maapiirkondade kogukonnad on kogu riigi toimimise oluline alustala. Üheskoos üle Eesti kokku tulnud inimestega meenutati ja tänati neid, kelle ideest kasvas välja tänaseni kestev ja kogukondi ühendav külaliikumine.
Peale mälestuspinkide avamist jagunesid maakondade delegatsioonid neljateistkümnesse Ida-Virumaa külla, kus kohtuti kohalike inimestega ning arutleti maaelu ja kogukondade tulevikku puudutavate teemade üle. Raplamaa delegatsiooni võõrustas Krabuli küla.
Krabulisse jõudmine oli raplamaalaste jaoks eriti rõõmus. Küla üheks väsimatuks eestvedajaks on Kersti Juuse, kes pälvis Maalehe ja Coopi konkursil „Kogukonna hing 2025“ tiitli. Maapäevade ametliku fotograafina võttis Krabuli poole suuna ka tänavune „Kogukonna hing 2026“ Aare Hindremäe, Lau külavanem Raplamaalt. Nii kohtusid Krabulis kaks järjestikuse aasta kogukonnahinge – eelmise aasta laureaat Kersti Juuse tervitamas tänavust tunnustuse saajat Aare Hindremäed. See oli südantsoojendav hetk, mis sobis hästi kogu Maapäeva mõttega: märgata inimesi, kes oma kodukoha heaks teevad rohkem, kui neilt keegi ootab.
Krabuli küla tegusad inimesed jagasid meiega oma aastatepikkust kogemust sellest, kuidas ühise panusega saab kodukohta paremaks ja elujõulisemaks muuta. Seejärel keskendusime koos Kohaliku omaalgatuse programmi ehk KOP-i tulevikule. Maailmakohviku meetodil vaatlesime KOP-i kolmest vaatenurgast: mida saavad kogukonnad ise teha, mida oodatakse kohalikult omavalitsuselt ning mida riigilt. Kõige tugevamalt jäi kõlama, et KOP on kogukondade jaoks väga vajalik programm ja peab kindlasti jätkuma. Samas võiks asjaajamine olla lihtsam, jagatavad summad suuremad ning võimalused paindlikumad. Kohalikult omavalitsuselt ootavad kogukonnad eelkõige mõistmist, koostööd, usaldust ja tuge.
Arutelu keskne mõte sai kokku võetud teesis: „Tugev kogukond sünnib tegusatest inimestest. Kohalik omavalitsus aitab headel ideedel ellu jõuda. Riik vähendab KOP-i bürokraatiat, suurendab toetussummasid, väärtustab vabatahtlikku tööd ning eelistab kohalikke tegijaid ja tootjaid.“
Päeva teisel poolel kogunesid Maapäeval osalejad traditsioonilisele rongkäigule Oru parki, kus kõneles Eesti Vabariigi president Alar Karis. Raplamaa delegatsioon sai presidendiga teha ka ühispildi ning päeva lõpetas meeleolukas simman.
Teist päeva alustati Ott Pärna inspireeriva ettekandega. Seejärel tutvustasid eelmisel päeval toimunud arutelude juhid grupitööde tulemusi, hääletati Maapäeva deklaratsiooni teeside üle ning loeti ette deklaratsioon, mis koondas kahe päeva jooksul kõlama jäänud olulisemad mõtted ja ettepanekud riigijuhtidele, kohalikele omavalitsustele ja külaliikumisele.
Maapäeva väärtus ei ole ainult ühiste seisukohtade sõnastamises. Vähemalt sama oluline on võimalus kohtuda teiste Eesti kogukondade eestvedajatega, kuulda nende lugusid, vahetada kogemusi ning saada uusi mõtteid oma kodukohta kaasa. Krabuli küla näitas seda eriti hästi – kui inimesed hoolivad oma kodukohast ja tegutsevad koos, sünnivad ka päris muutused.
Raplamaa delegatsioon tõi Ida-Virumaalt kaasa hulga uusi mõtteid ja kinnituse, et tugevate külade aluseks on inimesed, kes tahavad oma kodukohta panustada. Selleks, et nende tegutsemistahe kestaks, on vaja koostööd, usaldust ja tunnet, et head ideed saavad ka päriselt võimaluse teoks saada.
Raplamaad esindasid Maapäeval: Ülle Seervald, Pille Matt, Agnes Kurvits, Kirsti Mau, Siim Kohari, Asta Paeste, Alar Haabma, Anette Ross, Evelin Saare, Grisdi Maasel, Helen Link, Laivi Hints, Liina Kikas, Lauri Puhkan, Maarika Riisma, Mariina Madisson, Sulev Maasel, Ülle Laasner, Aivar Siniallik ning delegatsiooni juht Rita Triinu Peussa.
Fotod Aare Hindremäe
