Raplamaa Partnerluskogu juhatus kinnitas 8. septembril 2026 toimunud koosolekul viie ESF+ toetusmeetme „Sotsiaalne heaolu“ miniprojekti aruanded ning tunnistas projektid edukalt ellu viiduks.

Kinnitatud projektid olid suunatud Raplamaa Partnerluskogu tegevuspiirkonna vanemaealiste ja erivajadusega inimeste heaolu, iseseisva toimetuleku ja sotsiaalse kaasatuse toetamisele. Tegevuste kaudu loodi meetme sihtrühma kuuluvatele inimestele paremad võimalused saada ennetavat tuge, osaleda ühistegevustes, suhelda teiste inimestega ning olla aktiivselt kaasatud kogukonnaellu. Projektid aitasid vähendada liikumis-, tervise-, transpordi- ja muid takistusi, mis võivad piirata inimeste võimalusi osaleda ühiskonnaelus või saada õigel ajal vajalikku tuge. Ellu viidud tegevused olid väga erinevad – kuulmisalasest abist, ennetavast suuhoolduse hindamisest ja nõustamisest ning käte ja jalgade hooldusest kuni kultuuriliste väljasõitude ja kogemusreisideni. Kõiki projekte ühendas soov toetada inimeste võimalikult iseseisvat ja väärikat toimetulekut, ennetada abivajaduse süvenemist ning tugevdada sotsiaalseid sidemeid ja aktiivset osalemist kogukonnaelus.

Mittetulundusühing Kohila Reumaühing viis 1.–2. augustil 2026 ellu projekti „Setode mano pitto“, mille eesmärk oli suurendada Raplamaa vanemaealiste ja krooniliste haigustega inimeste sotsiaalset kaasatust, vähendada üksildust ja sotsiaalse tõrjutuse riski ning toetada nende vaimset heaolu ja aktiivset osalemist kogukonnaelus.

Projekti raames korraldati kahepäevane kultuuriline väljasõit Setomaale. Ühine reis pakkus võimalust väljuda tavapärasest igapäevakeskkonnast, suhelda teiste inimestega, saada uusi ühiseid kogemusi ning tutvuda Eesti kultuuripärandiga. Eriti oluline oli võimalus osaleda ka neil inimestel, kelle tervislikud, liikumis- või majanduslikud piirangud võivad muuta pikemate väljasõitude iseseisva korraldamise keeruliseks. Koos veedetud aeg aitas tugevdada inimeste omavahelisi sidemeid ja kuuluvustunnet ning pakkus lisaks uutele teadmistele ka emotsionaalset tuge ja rõõmu ühisest tegutsemisest. Projektis osales kokku 42 vanemaealist inimest.

 „Sellise väljasõidu väärtus ei seisne ainult uute paikade nägemises. Sama oluline on võimalus olla koos, suhelda ja kogeda midagi ühiselt. Paljude vanemaealiste jaoks ei ole pikematele väljasõitudele iseseisvalt minek sugugi lihtne ning ühine reis annab võimaluse kodusest keskkonnast välja tulla, uusi elamusi saada ja tunda end osana ühisest seltskonnast,“ sõnas projektijuht Valve Kasemets.

Raplamaa Vaegkuuljate Ühingu projekti „Kuulmisbuss tuleb kogukonda – mobiilne kuulmisabi Raplamaal“ eesmärk oli parandada kuulmisalase abi kättesaadavust Raplamaal. Projekti tegevused toimusid 14. juulist kuni 8. augustini 2026 Kohilas, Alus, Hagudis ja Raplas. Kuulmisbussi kaudu pakuti kuulmise esmast kontrolli, individuaalset nõustamist ning vajadusel ka kuuldeaparaatide hooldust.

Teenuse viimine inimestele nende kodukohale lähemale aitas vähendada liikumis-, transpordi- ja infobarjääre ning võimaldas abi saada ka neil, kelle jaoks oleks teenusele jõudmine muidu keeruline. Kuulmisprobleemi varajane märkamine ja õigeaegne nõustamine on oluline inimese igapäevase toimetuleku seisukohalt. Kuulmislangus võib mõjutada suhtlemist, vähendada osalemist ühistes tegevustes ning suurendada sotsiaalse kõrvalejäämise riski. Projekt aitas neid riske ennetada ning suunas inimesi oma kuulmisele rohkem tähelepanu pöörama. Projekti tegevustest sai osa 83 meetme sihtrühma kuuluvat inimest.

„Kuulmisega seotud probleemid tekivad sageli tasapisi ning inimene ei pruugi ise märgatagi, kui palju need tema igapäevast suhtlemist ja aktiivsust juba mõjutavad. Kuulmisbussi mõte oligi tuua esmane kontroll ja nõustamine inimesele võimalikult lähedale, et abi otsimist ei takistaks pikk sõit või teadmatus, kuhu pöörduda,“ sõnas projektijuht Viljar Parm.

Kaerepere Hoolekandekeskus OÜ viis 28.–29. juulil 2026 ellu projekti „Juuru ja Kaiu piirkonna 55+ ning erivajadustega inimeste suutervise teenuse kättesaadavuse parandamine“. Projekti eesmärk oli parandada Juuru ja Kaiu piirkonna 55+ vanemaealiste ja erivajadustega inimeste ligipääsu ennetavale suuhoolduse hindamisele ja nõustamisele ning toetada seeläbi nende iseseisvat toimetulekut, terviseteadlikkust ja sotsiaalset kaasatust.

Projekti raames pakuti osalejatele ennetava iseloomuga suutervise esmast hindamist ja personaalset nõustamist. Tegemist ei olnud hambaraviteenusega, vaid ennetava tegevusega, mille eesmärk oli aidata võimalikke probleeme märgata võimalikult vara, suurendada inimeste teadlikkust suu- ja üldtervise seostest ning anda praktilisi juhiseid igapäevaseks suuhoolduseks. Osalejad said personaalseid soovitusi, millele edaspidi tähelepanu pöörata ning vajaduse korral juhiseid täiendava abi saamiseks. Kohapeal korraldatud tegevus oli eriti oluline neile inimestele, kelle jaoks võib tavapärase teenuseni jõudmine tervisliku seisundi või transpordivõimaluste tõttu olla keeruline. Varajane märkamine ja teadlikum enesehooldus aitavad ennetada probleemide süvenemist, mis võivad mõjutada inimese toitumist, enesetunnet ja igapäevast toimetulekut. Projektis osales kokku 61 meetme sihtrühma kuuluvat inimest.

„Meie eesmärk ei olnud pakkuda hambaravi, vaid anda inimestele võimalus saada esmane hinnang ja personaalsed soovitused oma suu eest hoolitsemiseks. Ennetuse juures on kõige olulisem märgata probleeme õigel ajal. Kui inimene saab teada, millele tähelepanu pöörata ja kuhu vajaduse korral edasi pöörduda, on võimalik ära hoida palju suuremaid muresid,“ sõnas projektijuht Anne-Ly Reede.

OÜ Anker viis 1. aprillist kuni 17. augustini ellu projekti „Jätkuprojekt: Eakatele ja erivajadustega inimestele käte ja jalgade hooldus“ Projekti eesmärk oli toetada Raplamaa Partnerluskogu tegevuspiirkonna eakate ja erivajadustega inimeste iseseisvat toimetulekut, heaolu ja sotsiaalset kaasatust, parandades neile vajaliku käte ja jalgade hooldusteenuse kättesaadavust. Teenuse kaudu aidati ennetada käte ja jalgade hooldamatusest tulenevaid tervise- ja toimetulekuprobleeme, vähendada füüsilist ebamugavust ning jagada praktilisi teadmisi igapäevase enesehoolduse kohta. Teenuse kättesaadavaks tegemine vähendas majanduslikest, liikumis- ja transpordipiirangutest tulenevaid takistusi ning võimaldas abi saada ka inimestel, kelle jaoks oleks tavapärase teenuseni jõudmine keeruline.

Praktilise abi kõrval oli oluline ka teenuse sotsiaalne ja emotsionaalne mõju. Hoolduse ajal saadud tähelepanu ja inimlik kontakt toetasid osalejate eneseväärikust ja heaolu ning pakkusid võimalust suhtlemiseks. Projekti raames osutati kokku 153 hooldusteenust, mida kasutas 105 unikaalset meetme sihtrühma kuuluvat inimest.

„Käte ja jalgade hooldus võib esmapilgul tunduda väikese asjana, kuid eaka või erivajadusega inimese igapäevases toimetulekus võib sellel olla väga suur mõju. Hooldatud käed ja jalad vähendavad ebamugavust ja aitavad probleeme ennetada, kuid sama oluline on ka see, et inimene saab teenuse ajal tähelepanu, suhtlust ja inimlikku kontakti,“ sõnas projektijuht Peeter Juurik.

Teenuse Naiste Ühenduse projekt „Kogemus- ja koolitusreis Paldiskisse“ viidi ellu 12. augustil 2026. Projekti eesmärk oli toetada Teenuse piirkonna eakate aktiivset osalemist kogukonnaelus, suurendada nende teadmisi ja oskusi kohaliku pärandi tutvustamisel ning anda uusi praktilisi kogemusi turismi- ja giiditeenuse arendamiseks.

Paldiskisse ja selle lähiümbrusesse toimunud kogemus- ja koolitusreisi käigus tutvuti piirkonna ajaloo, vaatamisväärsuste ning turismi- ja giiditeenuse korraldamise võimalustega. Erilist tähelepanu pöörati sellele, kuidas ka paikades, kus ajalooline pärand ei ole enam täielikult füüsilises linnaruumis nähtav, saab kohalike lugude, teadmiste ja hea jutustamisoskuse kaudu luua huvitava ja tervikliku külastuskogemuse.

Saadud kogemused aitasid osalejatel vaadata uue pilguga ka Teenuse piirkonna enda aja- ja koduloolist pärandit ning näha võimalusi selle säilitamiseks ja tutvustamiseks. Ühine õppimis- ja kogemusreis pakkus ühtlasi võimalust suhelda, luua uusi kontakte ja tugevdada kogukondlikke sidemeid. Projektis sooviti teadlikult kaasata ühistegevusse ka mehi, keda on tavapäraselt kogukondlikesse ettevõtmistesse keerulisem kaasata.  Kogemus- ja koolitusreisil osales 20 vanemaealist inimest.

„Paldiski näitas väga hästi, et piirkonna tutvustamiseks ei pea kõik lood olema silmaga nähtavad – väga palju sõltub sellest, kuidas osatakse kohalikku ajalugu ja pärandit jutustada. Reis andis mõtteid ka selleks, kuidas meie oma piirkonna lugusid paremini väärtustada ja edasi anda. Sama oluline oli võimalus veeta päev koos, õppida midagi uut ning tugevdada omavahelisi sidemeid,“ sõnas projektijuht Helle Rehepapp.