Oktoobri alguses, 8.–9. oktoobril, viis Eesti Külaliikumise Kodukant Erasmus+ õpiränne Eesti külade esindajad Põhja-Lätti, et tutvuda sealsete kogukondade ettevõtmiste, tarkade külade, kohaliku omavalitsuse koostöö ja kogukondliku turvalisuse arendamisega. Raplamaad esindas Rapla Valla Külade Ühenduse juhatuse liige ja Hagudi küla külavanem Piret Laur. Kahe päeva jooksul toimusid kohtumised inimestega, kelle lood kinnitasid, et kogukonna elujõud ei sõltu üksnes elanike arvust ega rahalistest võimalustest, vaid eelkõige algatusvõimest, omavahelisest usaldusest ja oskusest ühiselt tegutseda.

Gaujiena – kus muusika ühendab põlvkondi

Gaujiena on väike ajalooline asula Smiltene piirkonnas, mille identiteet on tihedalt seotud Läti kuulsa helilooja ja konservatooriumi rajaja Jāzeps Vītolsiga. Helilooja veetis siin oma suved ning tema sünnipäeval, 26. juulil, kogunesid talle külla muusikud, õpilased ja koorilauljad. Sellest kujunes traditsioon, mis elab edasi tänapäevaste Gaujiena muusikapidustustena.

Ka ajalooline mõisapark on saanud uue elu. Sinna on rajatud kaheksa peatuskohaga muusikarada, kus külastajad saavad ise mängida suuri, spetsiaalselt välitingimustesse loodud instrumente. Loodus, kultuuripärand ja tänapäevane avalik ruum on ühendatud viisil, mis kutsub nii lapsi kui ka täiskasvanuid ise osalema. Gaujiena näitab, kuidas paiga eripärast ja ajaloolisest pärandist võib saada kohaliku identiteedi ning uute kogukondlike algatuste tugev alus.

Zadiņi – 90 hektarit ühist vastutust ja oma unistuste elluviimist

Üks meeldejäävamaid kohtumisi toimus Smiltene piirkonnas asuvas Zadiņi avatud talus, mis on pälvinud Läti targa küla tunnustuse. Ligikaudu 90 hektaril tegutsev rahvusvaheline ökokogukond on rajatud põhimõttel, et maa ja selle ressursid on ühise vastutuse all. Kinnistu ei kuulu üksikutele peredele, vaid kogukonna ühendusele (Foundation = Sihtasutus). Igal perel on oma kodu ja privaatsus, kuid maa, metsa, taristu ja ühistegevuste korraldamiseks on kokku lepitud reeglid. Kogukonnaga liitumine on teadlik ja pikk protsess. Esmalt võib tulla külla mõneks päevaks, seejärel viibida pikemalt ning alles pärast aastaringi kooselamist kaalutakse püsiliikmeks saamist. Nii saavad nii tulijad kui ka senised elanikud veenduda, et väärtused ja ootused sobivad kokku. 

Zadiņis katsetatakse permakultuuri ja taastava põllumajanduse põhimõtteid. Veised hooldavad orunõlvadel  rohumaid võsastumise vältimiseks, metsast saadud puitu töödeldakse oma saekaatris ning sellest ehitatakse uusi hooneid. Rajamisel on toidusalu (Foodforest), korraldatakse koolitusi ja õpitubasid ning otsitakse võimalusi loodusressursside säästlikuks kasutamiseks. Põnevaks kõrvaltegevuseks on üle 70 leidliku, taaskasutatud materjalidest valmistatud jalgratta kollektsioon, mida külalised saavad ka proovida.

Kogukonna liikmed ei varjanud, et kooselu nõuab pidevat läbirääkimist, ühiste piiride tunnetamist ja konfliktide lahendamise oskust. Just see teeb Zadiņi kogemusest väärtusliku näite: tark küla ei pea tähendama eelkõige digilahendusi, vaid võib olla oskus korraldada elu ja majandamist viisil, mis arvestab nii inimeste, suhete, kui ka loodusega.

Smiltene – noortesse investeerimine on investeering tulevikku

Smiltene väikelinnas jäid silma lastele ja noortele rajatud aktiivse puhkuse võimalused. Noorematele on loodud mängu- ja rattarajad ning tõukerattasõiduks sobivad rajatised, tõsisematele BMX-huvilistele on piirkonnas pika traditsiooniga Silvas Ziķeri võistlus- ja treeningrada. Eriliselt tähelepanuväärne oli laste iseseisev ja üksteisega arvestav tegutsemine. Pidevat täiskasvanute järelevalvet ei olnud, kuid lapsed oskasid hinnata oma võimeid ja märgata teisi sõitjaid. Kohalike selgituste kohaselt peetakse oluliseks pakkuda noortele aktiivseid ja arendavaid tegevusi, kus õpitakse ka riskidega toime tulema. See on osa laiemast soovist hoida noori oma kodupiirkonnaga seotuna.

Smiltene kaunilt kujundatud Teperise järve äärne promenaad ja puhkealad annavad tunnistust sellest, kuidas läbimõeldud avalik ruum saab olla ühtaegu nii igapäevane kohtumispaik kui ka piirkonna tõmbenumber.

Jaunanna – kui rahvamajast saab kogukonna süda

Alūksne piirkonna Jaunanna on tunnustatud targa küla poole liikuva kogukonnana. Siin kogesime eriti vahetult, kui suur võib olla ühe pühendunud eestvedaja mõju.

Kogukonna südameks on rahvamaja ja selle juhataja, kes on aastate jooksul kujundanud rahvamajast märksa enama kui ürituste korraldamise koha. Sellest on saanud erinevaid põlvkondi ühendav kodune keskus, kus inimesed leiavad võimaluse kaasa lüüa, oma oskusi kasutada ja uusi algatusi ellu viia. Jaunannas korraldatakse eri vanuses elanikele mitmekesiseid ettevõtmisi – folklooriüritusi, maske ja kostüüme nõudvaid pidusid, sõidukite paraade ning muid kogukonda ühendavaid sündmusi. Paljud ettevõtmised sünnivad oma jõududega. Kogutakse annetusi, tehakse ühiselt tööd ja toetatakse ka teisi. Külalistele tutvustati uhkusega kohalikke noori ettevõtjaid, kelle tegevus on laienenud kodukülast kaugemale, kuid kelle side oma kogukonnaga on säilinud. Ka välismaal õppivad noored tulevad koju tagasi ning toovad kaasa sõpru ja uusi ideid.

Jaunanna õpetab, et kogukonna areng ei pea algama projektitaotlusest. Sageli algab see lihtsalt soovist midagi koos teha. Projektirahastus saab häid algatusi toetada, kuid ei saa asendada inimeste oma tahet ja kuuluvustunnet.

Turvaline kogukond algab omavahelisest usaldusest

Õppereisil tutvustati ka Läti programmi „Drošas kopienas“ ehk „Turvalised kogukonnad“, mis seob kogukondade arendamise kohaliku kriisivalmiduse tugevdamisega. Programmi eesmärk on suurendada elanike omavahelist sidusust, koostööoskusi ja valmisolekut ühiselt tegutseda. Olulisel kohal on kogukondade enesehindamine, ühiste tegevuskavade koostamine, vabatahtlike kaasamine ning oskuste ja ressursside kaardistamine.

Tutvustati ka Läti elanikkonnakaitse koostööpõhimõtteid, mille järgi saavad kohalikud elanikud, vabaühendused, omavalitsused ja riigiasutused kriisideks valmistumisel üksteist täiendada.

Ühes külastatud väikeses kogukonnas kuulsime, kuidas varem pigem omaette tegutsenud peresid on hakanud ühendama ühe perekonna eestvedamisel sündinud ühised ettevõtmised. See tuletas meelde, et kriisivalmidus ei alga varustuse soetamisest, vaid sellest, et inimesed tunnevad oma naabreid ja oskavad üksteiselt abi küsida.

Mida võiks Raplamaal sellest õppida?

Läti kogemused annavad Raplamaa küladele ja kogukondadele mitu mõtteainet.

Esiteks tasub veelgi rohkem väärtustada kohalikke eestvedajaid ning rahvamaju ja teisi kohtumispaiku kui kogukonna igapäevase koostöö keskusi. Teiseks näitasid külastused, et investeeringud noorte tegevusvõimalustesse ja kvaliteetsesse avalikku ruumi võivad aidata tugevdada sidet kodukohaga. Kolmandaks väärib tähelepanu kogukondade roll turvalisuse ja kriisivalmiduse kujundamisel – mitte riigi või omavalitsuse ülesannete asendajana, vaid teadliku ja võimestatud koostööpartnerina.

Raplamaal on olemas tugev külaliikumise ja LEADER-koostöö kogemus. Läti näited kinnitavad, kui oluline on selle kõrval toetada ka väiksemaid omaalgatusi, vastastikust õppimist ning kogukondade võimet iseseisvalt tegutseda.

Kõige rohkem jäi õppereisilt kõlama üks lihtne tõdemus: elujõulist kogukonda ei saa valmis ehitada ega üksnes projektiga luua. See kujuneb inimestevahelistest suhetest, ühisest tegutsemisest ja soovist oma kodukoha tulevikku panustada.

Õppereis toimus Eesti Külaliikumise Kodukant Erasmus+ projekti raames 8.–9. oktoobril 2026 Põhja-Lätis.

Tekst ja fotod Piret Laur.