15 sept. Eesti avatud talude päev on Soomele eeskujuks
Maaeluvõrgustik korraldas avatud talude piirkondlikele koordinaatoritele õppereisi Soome, et külastada Soome talusid ja avatud talude päeva – Lähiruokapäivä. Lisaks koordinaatoritele olid kaasas mõned talude esindajad.
Õppereis toimus koostöös Soome maaeluvõrgustikuga. Ka Eesti maaeluvõrgustik on varasemalt võõrustanud soomlasi Eesti avatud talude päeval. Eestlastele oli taoline külastus esmakordne kogemus.
Kogemuste vahetamiseks toimus seminar, kus eestlased andsid lühiülevaate oma avatud talude päevast ning soomlased rääkisid, kuidas nemad selle aasta sündmust korraldasid.
Soomes on avatud talude päeva korraldatud aastast 2016. Kuni selle aastani oli päeva nimi – Ostaa tilaltaa, kuid alates sellest aastast on sündmuse nimi Lähiruokapäivä. Nime muudatus oli vajalik, et julgustada osalema ka neid talusid, kes midagi ei müü. Alates sellest aastast korraldab päeva Soome maaeluvõrgustik, varasemalt korraldati seda päeva erinevate organisatsioonide koostöös.
Soome avatud talude päeva sõnumid:
Ostaa tilaltaa! (e.k Osta talust!)
Tee makumatka maalle! (e.k Võta ette maitsetereis maale!)
Soome maaeluvõrgustiku unistus on, et avatud talude päevast kujuneks Soome suurim sündmus!
Kokku osales 235 talu. Varasematel aastatel: 2016. a osales umbes 200 talu, 2017. a – 207 talu, 2018. a – 237 talu, 2019. a – 214 talu ning 2020. a – 199 talu.
Soome talude külastused
Õppereisi piirkonna valik langetati selle järgi, kus toimus Soome avatud talude avasündmus, seega nägime rohkelt lihaveisekasvatust, kuid lisaks oli ühel mõisal ka õllepruulikoda ja teraviljakasvatus, samuti külastasime ühte väikest meiereid. Avatud talude päeva avasündmus toimus Hutko laama- ja loomafarmis.
Ratia Ranch Mahe lihaveisekasvatus. Praegune pererahvas on talu pidanud üheksa aastat – alguses teraviljakasvatus, nüüd mägiveiste kasvatus: belted galloway ja šoti mägiveis. Talul on kokku 80 veist, sh 25 amme. Osa karjast on Porvoo linna ümbrust hooldamas. Kogu liha müük toimub otse tarbijale. Talu on juba seitse aastat ka ise korraldanud avatud talu päeva. Külastajaid on olnud 200-400. Kaasatud on piirkonnast tootjaid, lisaks ratsutamisvõimalus.
Bosgard Mahe lihaveised, pood ja restoran. Alates 1999. aastast šarolee tõukari, mahetootmine. Alates 2013. aastast restoran ja catering, lisaks ruumi rent (heinaküün, mis mahutab 160 inimest) suuremateks sündmusteks. Ettevõttel on 350 lihaveist, aastas sünnib umbes 140 veist. Liha müüvad ise – oma poes ja läbi interneti.
Teiras hereford Lihaveisekasvatus ja talupood. Teiras – rootsi murdesõna, mis tähendab “nende oma”. Talul on 40 ha metsa ja 50 ha põldu. lisaks 80 ha muu maa hooldus. Liha müüb oma talupoes. Kokku on 80 lihaveist, sh 27 amme.
Paavolan kodujuustu talu Talu alustas juustutootmisega 1992. aastal, siis väärindati oma talu lehmade piima. 1999. aastal ehitati laudast meierei ning piim ostetakse sisse teistest taludest (Valio toob piima) – nädalas töödeldakse meiereis 1000 liitrit piima. Ei kasuta oma toodetes lisa- ja säilitusaineid. Peamised tooted on pehmed juustud (üleküpsetatud juust, lapi juust ja 5 sorti toorjuustu) ning jogurt (9 sorti jogurtit). Soov on teha ka kohupiima, kuid ei suuda hinnaga konkureerida. Avatud talude päeval on osalenud kõik aastad. Käib umbes 150-200 inimest.
Kyöstilan tila Mahepiim ja mahe lihaveised, talupood. Talu on sama suguvõsa käes olnud aastast 1688. Praegu on talul 110 veist, sh 55 lüpsilehma (robotlüps). Hooldatakse 100 ha põllumajandusmaad. Mahetootmine on olnud kolm aastat ning ka otsemüügiga on tegelenud 3 aastat. Avatud talude päeval osalevad kolmandat korda, külastajaid on olnud 150-200. Avatud talude päeval pakuvad oma lihaveise lihast hamburgerit.
Malmgardi mõis Noorperemees Henrik Creutz – 13. generatsioon selles mõisas. Creutzide perekond on omanud seda mõisa alates 1614. aastast. Esimene omanik oli eestlane, Tartust pärit Catharina Hess von Wichdorff (sõjas leseks jäänud), kes abiellus parun Creutziga. Mõisas on nii palju tube, kui on aastas nädalaid ja nii palju aknaid, kui on aastas päevi. Mõis on põllumajandusega kogu aeg tegelenud, praeguseks on jäänud teraviljakasvatus – kasvatatakse vanemaid sorte: spelta, nisu, kaer, oder, rukis (sh Sangaste rukis), raps. Kõige müüdum toode on kaerahelbed. Alates 1995. aastast mahetootmine. Kokku on põllumaad 400 ha. Mõisas elavad mõisa omanikud, kuid sellegipoolest on mõis külalistele ette tellimisel avatud – mõisatuurid mõisahärraga. Alates 1995. aastast on mõisal ka talupood, kus lisaks oma talu toodangule müüakse lähikaudsete tootjate tooteid. Õlut toodetakse mõisas juba 16 aastat (kogu aeg on olnud sama pruulmeister!), alustasid ühe õllesordiga. Praeguseks toodavad 500 000 l õlut aastas ja sortimendis on ligikaudu 20 õllesorti ja mõned siidrid. Esimene eksportõlu läks Eestisse, kuid enam Eestisse ei ekspordita, kuna meil om endil piisavalt palju häid käsitööõlle tootjaid.
Hutko laama- ja loomatalu Siin toimus Soome avatud talude päeva avasündmus. Eesti poolse tervituse andis edasi Silva Anspal, kes on LEADER tegevusgrupi Järva Arengu Partnerid tegevjuht ning just Järvamaalt sai avatud talude päev Eestis alguse aastatel 2012-2014. Alates 2015. aastast toimub avatud talude päev üle-eestiliselt. Avasündmuse korraldamise idee said soomlased Eestist! Hutko talu on vana peretalu (u 200 aastat ajalugu) – praegune perenaine on neljas generatsioon. Alates 2011. aastast turismitalu – loomade eksponeerimine, tegevused loomadega (21 laamat, eeslid, muulad, lambad, kitsed, lehm, sead, küülikud, 30 kana). Talu peamised teenused: loomade toitmine ja nendega koos jalutamine; matk eeslitega või laamadega, 3-20 km; loomade külastused linnades, erinevatel sündmustel, lasteaedades; majutus – Hutko-pääse (saab kõikjale loomade juurde); sünnipäevad, ruumide rent, veebipood, loomade rentimine. Talu kasutab turundamiseks tänapäeva tehnoloogiat: e-pood, kaardimakse võimalus, broneerimissüsteem läbi veebi.
Allikas: Reve Lambur, maaeluvõrgustik