17 okt. Ettevõtlikud Naised Raplamaal külastasid Gruusia ettevõtjaid

Iga aastase sügisese traditsioonina käivad Raplamaa naisettevõtjad vaatamas, kuidas läheb mujal maailmas. Sel korral toimus Ettevõtlikud Naised Raplamaal koostöö – ja õppereis Gruusiasse. Seda Raplamaa Partnerluskogu MTÜ LEADER meetme “Ettevõtluse konkurentsivõime tugevdamine” toel.

Õppereisid on mõeldud selleks, et ühiselt õppida, saada kogemusi, leida häid sõpru ja luua sidemeid. Raplamaa Partnerluskogust osalesid arendusjuht-projektinõustaja Andra Liibek ning tegevjuht Rita Triinu Peussa, kes tutvustasid Gruusias LEADER tegevust Eestis ning ettevõtjate toetusvõimalusi läbi LEADER toetusmeetmete. Septembri keskel pakiti kohvrid ja 16-liikmeline seltskond asus teele Gruusia poole, et vaadata ja kogeda nende külalislahkust, traditsioonide küllust ja ettevõtjaid. Gruusias võttis eestlasi vastu kõigile eestlastele tuttav Mart Mardisalu, kelle eestvedamisel nauditi viis päeva imelist maad ja tutvuti ettevõtjate ning tavaliste inimestega.

Kogemusreis oli planeeritud Gruusia pealinna Tbilisisse ning lähiümbrusesse. Esimesel päeval külastati Gruusias asuvat Eesti saatkonda, kus võttis vastu juba tuttavaks saanud reisijuht Mart Mardisalu koos oma kaasa Riina Kaljurannaga, kes on Eesti suursaadik Gruusias. Riina Kaljurand on Gruusias Eesti Saatkonnas töötanud alates 2020. aastast ja ütleb, et selles mehises riigis on naisena end kehtestada raske. Suhted Gruusiaga on Eesti jaoks välispoliitiline prioriteet ja Eesti poliitiline toetus riigile on olnud järjepidev. Eesti on jaganud oma reformikogemusi arengukoostöö projektide kaudu. Gruusia oli ja jääb lähiajal Eesti suurimaks kahepoolse abi saajaks ning üheks arengukoostöö prioriteetriigiks. Arengukoostöö näidetena võib esile tuua Gruusia riigiametnike ja noorte diplomaatide koolitamist, tudengitele õppimisvõimaluste pakkumist, kutsehariduse reformimist ja riigi haldussuutlikkuse tõstmist.

Koostöö- ja õppereis jätkus Gruusia ajaloo ja kultuuriga tutvumisega. Külastati maailmas ainulaadset UNESCO kultuuripärandisse kuuluvat, 3. sajandist eKr säilinud Mtskheta linna ja Jvari kloostrit, mis on püstitatud künkale kahe ajaloolise kaubateena kasutatud jõe ühinemiskohta. Mtskheta oli Ida-Gruusia kuningriigi Kartli iidne pealinn 3. sajandist eKr kuni 5. sajandini pKr ning oli ka koht, kus kristlus kuulutati 337. aastal Gruusia ametlikuks religiooniks, mis on siiani säilinud.
Pealelõunal ootas Gruusia pealinn Tbilisi oma imelise vanalinna ja väävlisauna lõhnaga. Tbilisi üheks tõmbenumbriks on vanalinn, eriti Shardeni jalakäijate tänav oma arvukate söögikohtade ja baaridega ning samas asuv Kote Abkhazi (Leselidze) tänav. Vanalinnas asub ka üsna ebatavaline ehitis – kellatorn, mis on tegelikult osa nukuteatrist.
Kuulsad ja võimsad Gruusia väävlisaunad viidi legendi järgi Gruusia pealinna Tbilisisse just seetõttu, et seal leidus väävlirikast sooja vett. Enamik väävlisaunu asub Tbilisi kesklinnas ajaloolises Abanotubani piirkonnas. Üheks elamuseks sai ka jalutuskäik kuulsal Rahu sillal, mis on moodne sild üle Kura jõe, mille 2010. aastal ehitasid itaalia arhitektid. Struktuur ühendab Tbilisi vanu ja uusi osi, sümboliseerides üleminekut kuulsast minevikust paljutõotavaks tulevikuks.

Gruusia koostöö-ja õppereisi teine päev oli üks ilusamate vaadetega päev. Mägiteel sõitmine viis läbi Gruusia sõjatee Stepantsminda külakesse, millest idas kõrgub Kazbeki mägi. Gruusia sõjatee on praegu transiitteeks Kaukaasia riikide ja Venemaa vahel (kuid ka üheks võimaluseks sõita Venemaalt maitsi näiteks Iraani ning Türki).
Enne korralike tõusude algust jääb Venemaa suunal sõites paremat kätt Argavi jõele paisutatud maaliline Jinvali veehoidla. Vee värv sõltub ilmast – võib olla imerohesinine, võib olla porine. Gruusia on maailmas 3. kohal hüdroressursside poolest. Teispoole veehoidlat jäi kohe tee äärde taas üks Gruusia maalilisemaid maamärke – Ananuri kindlus 16.-17.sajandist.
Maalilistest vaadetest ja imelisest ajaloost lummatuna jõuti Aragviskpiri Veinikeldrisse, tegemist on maapiirkonnas tegutseva ettevõttega, kes pakub kodumajutust, ruumide renti, toitlustust ning ka ringkäiku veinikeldris ja õpetlikku ülevaadet veinitootmisest. Tegemist on Gruusia traditsioonilise maapiirkonnas tegutseva pereettevõttega, kus igal liikmel on oma ülesanded ja tegevused. Asutakse küll suurematest asutalatest 50 km kaugusel, kuid hea transpordivõimekus, paindlikkus ning imelised vaated toovad siia palju inimesi.
Kolmandal reisipäeval võeti ette teekonna kuulsasse Gruusia veinitootjate piirkonda Kahheetiasse.

Lugu Gruusiast ja veinist grusiinide suu läbi: väidetavalt oli maailma alguses jumal rahvastele maid jaganud. Selle suurema jagamise ajal jättis taevataat väikese jupi maad ka endale. Kui aga juba jumal midagi enda jaoks kõrvale paneb, siis võib kindel olla, et ikka kõige kaunima maalapi sellel planeedil. Selle suure maade jagamise ajal olid grusiinid aga pummeldanud ja veini joonud ning kõigest ilma jäänud. Kui grusiinid pidutsemise lõpetasid, selgus kohe, et maad on maailmas jagatud ja õnnetud grusiinid kodutuks jäänud. Palunud nad siis vanajumalat, et see neile ikka midagi leiaks. Jumalal hakanud südamlikest grusiinidest kahju ja andnudki neile enda jaoks mõeldud maalapi Kaukasuses. Nii räägivad oma kauni ja mägise maa saamislugu grusiinid. On, kuidas on, maa on seal Musta mere, Armeenia ja Türgi vahel kaunis, lopsakas ja igati helde.

Gruusia on kui veinitootmiseks loodud, ilm on stabiilne – suved päikselised, talved soojad ja mäed täis mineraalidega vett. Gruusias kasvatatakse ligi 600 erinevat sorti  viinamarja. Gruusiat kutsutakse ka veinihälliks kuna sealt on leitud ajalooliselt esimesed 8000 aasta vanused veinitootmise jäljed.
Õppereisi käigus külastati üht maailmakuulsat Vendade Khutsišvili´de veinikeldrit. Nii nagu siin maal traditsiooniks, siis üks ettevõte ei tegele vaid ühe teenuse pakkumisega. Korraga saab nii majutuda, restoranis imelisi autentseid Gruusia maitseid nautida, viinamarjaistanduses viinamarju korjata, jalgrattaga mägimaastikul matkata, hinkaale valmistada, tšurtšelad (gruusia maiustused) valmistada, tutvuda kveeridega, teha viinamarjamahla traditsioonilisel viisil (puidust anumas paljaste jalgadega tallates) ja loomulikult ka veini sommeljeega degusteerida. Sarnaselt Eesti maaettevõtjatega on siin samuti kõik läbimõeldud, et klient, kes on tulnud jääks siia pikemaks ja naudiks kogu teenuste valikut läbi erinevate kogemuste ja emotsioonide.
Kahheetia veinipiirkonnas külastasime ka üht Gruusia vanimat Alaverdi katedraali ja kloostrit, mis on ehitatud XI sajandil Kahheetia kuninga poolt ja on hindamatu ajalooline monument Gruusia arhitektuuris.

Viimasel Gruusia koostöö- ja õppereisi päeval seati bussisuund Abhaasia kodusõja põgenike keskuse poole, kus ootasid organisatsiooni Mtskheta-Mtianeti Regional Hub esindajad ja naisettevõtjad, kes tutvustasid omi ettevõtteid ning rääkisid, kuidas ja miks neist said ettevõtjad.
Abhaasia ja Lõuna-Osseetia konflikti tõttu toimus riigisisene ümberasumine, 1990. aastal ja 2008. aastal asustati riigisiseselt ümber üle veerand miljoni kodaniku. Mtskheta-Mtianeti piirkonna riigisiseselt ümberasustatud isikud elavad kolmes erinevas riigisiseselt ümberasustatud asulas: Tserovani, Tsilkani ja Prezeti.
Gruusia valitsus ehitas need 2008. aasta septembrist detsembrini, vahetult pärast augustisõda. Kokku on neil umbes 2700 maja. Tserovanis, kõige suuremas 2000 maja, kus elab üle 9000 elaniku. Regionaalkeskuse tööd teostatakse Euroopa Liidu kodanikuühiskonna projekti raames, mille eesmärk on tugevdada kodanikuühiskonda kui sõltumatut, jätkusuutlikku, läbipaistvat ja vastutustundlikku arengupartnerit kogu Gruusias.
Eesti Rahvusvahelise Arengu Keskuse toel viisid Eesti Pagulasabi ja Mtskeheta-Mtianeti piirkondlik keskus ellu programmi „Ümberasujate ja konfliktidest mõjutatud naiste jätkusuuliku toimetuleku toetamine ettevõtluse kaudu Gruusias“. Programmi eesmärk oli arendada viies riigisiseselt ümberasustatud asulas elavate naiste ettevõtlus- ja transversaalseid oskusi. Toetati kokku 20 uut äriideed ja 20 olemasolevat naisettevõtjat (seadmete ja töövahendite soetuseks) vastavalt siis 1000 ja 2000 euroga. Samuti said ettevõtjad osaleda 6-kuulises mentorprogrammis, saamaks kogenud konsultantidelt nõu ärijuhtimise kohta.

Külastati kahte naisettevõtjat, kes on läbinud mentorprogrammi, saanud toetust ning tegutsevad Tserovani asulas. Esmalt külastati kohvik-restorani Anostan, mida peab 24-aastane Ani Maxarashvili, kes samuti läbis 6-kuulise mentorkoolituse ning avas kohvik-restorani, kus saab pidada nii pidulikke sündmusi kui ka tulla ja kohvitada. Koos perega valmistab ta Gruusia traditsioonilisi roogi ning võõrustab kuni 100 osalejaga sündmusi, nii pulmapidusid, sünnipäevi kui peiesid.
Teiseks külastati Gvantsa Basharuli õmblustuba. Kuna asulas ei olnud aktiivset ateljeed, siis tegi Gvantsa otsuse just nõudlusest lähtudes, olles ise õmbleja kodustes tingimustes. Nüüd pakub ta väga valgusküllases ja stiilses moeateljees riiete õmbluse ja parandamise teenust ning ka uute riiete disainimist. Enne kui ametlikum osa koostöö-ja õppereisist lõppes, külastati üht maailmaimet, Uplistsikhe koopakompleksi, mis pärineb 1. aastatuhandest eKr. Koostöö ja õppereisi lõpetas meeleolukas galaõhtu kohaliku muusika ning tantsudega.
Koostöö-ja õppereisi tulemusena saadi ülevaade Gruusia ajaloost ja imelisest maastikust, külalislahketest inimestest ja maitsvast köögist. Liberaalne majandusmudel ja väga head näitajad rahvusvahelistes majandusvabaduse ja ärikeskkonna uuringutes on taganud investorite huvi Gruusia vastu.
Majanduskasv on viimaste aastate lõikes olnud mõõdukas, suure osa majanduses moodustub põllumajandussaaduste tootmine ja turustamine, põllumajandussektori areng ning kaasajastamine on Gruusia valitsuse üheks prioriteediks. Eestil on pikaajalised koostöölepingu ja projektid Gruusiaga ning toetatakse nii ettevõtluse arengut kui ka haridussüsteeme. Naised Gruusia ettevõtluses üha enam aktiivsed ning naiste järjekindlus ning rahulikum meel tagab ka stabiilsema ettevõtluskeskkonna. Eesti kogemusi hinnatakse ning Gruusia ettevõtjad soovivad jätkuvalt teha tihedat koostööd Eesti ettevõtjate ning koolitajatega.