16 okt. LEADER loob võimalusi Rootsis

Kirja pani Liina Kikas

Pildistas Aare Hindremäe

08.-12.10.2025 toimus Raplamaa Partnerluskogu  õppe- ja motivatsioonireis Rootsi. Meie reisigruppi kuulusid Raplamaa külade, seltside ja kogukondade esindajad. Programmi pani kokku Tensi Reisid OÜ koostöös Raplamaa Partnerluskoguga. Giid Kristi Ots (kes on üllatuslikult Märjamaa juurtega) tegi ära suure töö sihtkohtade kaardistamisel. Ükski bussis viibitud hetk ei möödunud ilma lisainfota Rootsi ajaloo, põnevate paikade, tegevuste ja arengu kohta. Rootsi on riik, kus on tähtsal kohal kohaliku kogukonna areng ja maaettevõtlus. Maapiirkondades aitavad majanduse edendamisele, kohaliku kogukonna tegevustele ja turismi, kultuuri- ja looduspärandi hoidmisele kaasa LEADER projektid. Meie eesmärgiks oligi külastada kolme piirkonda: Södermanland, Östergötland ja Uppland, kus kohalikud kogukonnad olid LEADER toetuse abil piirkonna arengule kaasa aidanud.

Maabunud Rootsi Kuningriiki, külastasime esimesena Södermanlandi piirkonda, mis asub Stockholmi ja Östergötlandi vahel. Peatuspaik puuvilja- ja marjakasvatustalu Lilla Musteriet i Trosaby https://www.trosaby.se/ . Talu sai LEADER toetust uue, mahlapressimiseks mõeldud rajatise ehitamiseks ja sisustamiseks ning kaasaegse veebilehe loomiseks. Pressitakse mahla nii oma aia kui teenusena naabertalude õuntest ja pirnidest. Lisaks pakutakse  oma metsast pärit maasikaid, õuna- ja pirnimahla, moose, apelsinimarmelaade ja küttepuid. Kõik on kasvatatud ning töödeldud mahepõllumajanduslike meetodite järgi. Meile avanes võimalus ka degusteerimiseks. Väga maitsev oli! Tegime  ettepaneku tegevusi laiendada ja hakata siidrit valmistama. Kuna taluperemees ja perenaine käivad ise tööl ning tegutsevad hetkel hobikorras, siis suurt laienemist kohe ette ei võeta. Küll on aga alustatud suure õunaaia rajamisega, et pensionipõlves pensionilisa teenida. Osaline sissetulek tuleb ka maade rentimisest.

Järgmisena suundusime uhkesse mõisamajapidamise Christineholm gods https://christineholm.se/, mille juured ulatuvad 16. sajandisse. Christineholmi pärandit on 18. sajandist alates põlvest põlve edasi antud, kuid vana talu säilitamine nõuab nii kannatlikkust kui ka leidlikkust. Omanikud tegelevad aktiivselt kompleksi arendamisega. Kogu kompleks on hoolikalt renoveeritud.  Avatud on kauplus, kus müüakse enda valdustelt kütitud ulukilihast valmistatud tooteid, toodetakse piimatooteid, lisandub kalastusvõimalus. Päikeseenergia salvestusjaam aitab kaasa kohaliku roheelektrivõrgu loomisele.  Koostööd tehakse toidukultuuri tutvustavate loodusmatkade korraldajaga. Lisaks rendivad ka maid välja ja tegelevad metsandusega. LEADER toetuse toel uuriti võimalusi toidutootjate klastri loomiseks. See projekt andis palju kontakte edasiliikumiseks ja mõisa arenduseks. Uuritakse kohvitaimede kasvatamise võimalusi, toodetakse mett. Mõisa tuleviku võtmeks on koostöö teiste ettevõtetega. Lõunatasime mõisa  kohvikus Rosteriet Nyköping : https://www.rosterietnykoping.se/

Õhtupoolikul astusime läbi väikesest talukohast Oasen påÅsen: https://oasen-pa-asen.se/ Talus elavad Gotlandi tõugu lambad, kanad, kalkunid, muskuspardid, jänesed, peetakse ka mesilasi. Talu kutsutakse hellitavalt oaasiks ning on pererahvale nii koduks kui töökoht. Lisaks  tegeletakse taimekasvatusega. Müüakse talu mune, mett, hoidiseid ja lilli. Talu sai LEADER toetust kohviku- ja konverentsitegevusega alustamiseks, korraldatakse aiandusalaseid kursusi, millest saab osa võtta nii kohapeal kui veebis.  Hoolimata vihmast tutvustas perenaine meile oma tunnelkasvuhooneid ja peenramaid. Talvel kasutatakse kasvuhoonet kanade hoidmiseks. Ka nende talu kimbutavad hispaania teod ja selleks on kasutatud peenra loomiseks ajalehtedest alust ning hakkepuitu. See hoiab ära suure osa umbrohust. Maaeluprogrammidest taotletakse veel raha kohaliku tapamaja ehitamiseks.

Kolmandat päeva alustasime  Östergötlandi piirkonnas Åkerby gårdi  https://www.facebook.com/p/%C3%85kerbys-G%C3%A5rdsbutik-och-Lantcafe-100095297945742/  külastusega Norrköpingu lähedal. Tühjana seisnud laut ehitati ümber kanalaks. Talu tegeleb kanakasvatusega ja müüvad mune nii jaemüügis kui kokkuostjatele. Teravilja kasvatavad ise, millest suurema osa segavad kanadele söödaks. Talul on endal olemas kuivati. Uurisime, mis saab tootmiseks enam mitte vajalikest kanadest ning saime teada, et need tarnitakse Lõuna- Aafrikasse. LEADER toetusega loodi korralik kohalike toodete pood.

 

Finspångi asula jõusaal  https://getprepared.se/. Ehitatud LEADER toetusega ja eesmärk maaelanike sportimisvõimaluste parandamine. Meid võttis vastu jõusaali perenaine, kellel oli  kaasas nö teraapiakoer, kes lõi meiega esimese kontakti😊 Jõusaal on mõeldud kõigile kogukonna inimestele ja sportlastele, kes soovivad oma tervist tugevdada või teha lisatreeninguid..

Löfstadi loss https://lofstad.se/ . Löfstadi loss on üks Rootsi paremini säilinud 17. sajandi losse. Seal saab kogeda ajalugu, kunsti ja loodust ainulaadses keskkonnas. Loss pakub giidiga ekskursioone, näitusi ja üritusi. Lossi pole müüdud, vaid ainult pärandatud. Kuulsime lugusid erinevatest ruumidest ja viimase omaniku kurvast saatusest. Hetkel haldab lossi Östergötlandi muuseum, kellele kuulub ka kogu sisustus. Hooneid ja mõisa omab ja haldab Riddarhuset. Just nii, nagu Emilie Piper (viimane omanik) seda soovis. Korraldatakse ka kummitustuure.

Emilie Piperi pärand

Preili Emilie Piper sündis Löfstadi lossis 1857. aastal ja teda kasvatati lapsepõlvest saati sobiva aadliku võimekaks abikaasaks. Kuid saatusel või ehk Emiliel endal olid teised plaanid ja ta ei abiellunud kunagi. Selle asemel sai tema suureks kireks ja elumissiooniks tema enda kodu, üks Östergötlandi uhkemaid losse. Selge huviga sisekujunduse vastu, erakordse detailitäpsuse ja sooviga nii uuendada kui ka säilitada lõi Emilie fantastilise lossiinterjööri, mis on säilinud tänapäevani. Enne Emilie surma 1926. aastal annetas ta mööbli Östergötlandi muuseumile koos selgete juhistega säilitada kõik täpselt nii, nagu see oli. Ja nii see tõesti oligi. Tekib tunne, et Emilie lihtsalt läks mõneks ajaks välja ja võis igal ajal tagasi tulla.

Lõunatasime vanast laudast ümberehitatud söögikohas, mis reklaamib end kui Sörmlandi kõige õdusamat restorani, kohvikut ja ostukohta. Söögikoht on osa Stenhammarsi mõisakompleksist, mis kuulub Rootsi kuninga valdustesse.

Peale lõunat kohtumer LEADER Sörmlandi esindajatega https://leadersodermanland.se/ . Rootsis on 40 erinevat LEADER piirkonda. Visioonid on igal piirkonnal erinevad, samuti töötavad nad erinevalt. Meile tutvustati Sörmlandi piirkonda, mis jaguneb kaheks tegevusrühmaks:  LEADER Södermanland ja LEADER Sörmlandskusten. Strateegia on väga laiapõhjaline, erinevate teemadega. Rootsis on võimalik taotleda rahastust ka eeluuringuteks. Meile toodi mitmeid erinevaid näiteid, kes on rahastust saanud ja milliseid projekte on ellu viidud. Eriti südamlik hetk oli tänamine, kus lisaks Raplamaa Partnerluskogu kingitusele andis Aare Hindremäe üle ka Rootsist sõja ajal põgenejate raamatu.

Teel Eskilstunasse põikame sisse Magda NK kaubamajja ReTuna: https://www.retuna.se/english . 1883. aastast pärit palkhoones kahel korrusel paiknevalt uhkelt kirbuturult leiab tuhandeid esemeid – vanaaegseid antiikesemeid segatuna kaasaegsete leidudega. Eskilstunas külastasime ajaloolist keskust, kus on säilinud 17. sajandi sepikojad. Tänapäeval on sepikodades koha leidnud erinevaid käsitöömeistrid. Õhtul oli võimalus jalutada imelises linnas, kus on palju skulptuure ning mitmeid sildu.

Järgmisel päeval, teel keemikust toiduentusiasti Lena Engelmark Embertséni poole, sõitsime mööda ruunikividest. Skandinaavia viikingid kasutasid ruune, mis jäädvustati ka mitmetel ruunikividel sugulaste ja sõprade mälestuseks, kes olid lahkunud.

Keemikust toiduentusiast ja meierei Högtorp gårdsbutik https://hogtorp.se/ https://webshop.jurssmejeri.se/  Högtorpi talu toodangu taga seisab Lena Engelmark Embertsén, kes  on keemiainsenerist toidu-uuendaja. Tema missiooniks on leida Högtorpi maalt võimalikult palju erinevaid looduslikke maitseid ning nende hoidistesse, õlidesse, segudesse, siirupitesse jne lisamine. Oluline on hoida puhtaid maitseid. Käsitletakse ühte maitset korraga. Ei tehta segusid (kuusevõrseõli, tõrvasiirup, karulaugukapparid ja „rootsi oliivid“ ehk marineeritud toored ploomid). Tema tooteid kasutavad Michelini tärniga restoranid oma roogade maitsestamiseks. LEADER toetust on saadud äädikatootmise arendamiseks.

Astusime sisse ka kõrvalasuvasse väikemeiereisse, kus toodetakse rikkaliku maitse ja kõrge kvaliteediga mahepõllumajanduslikult sertifitseeritud juustusid. Hea kui enne oste ikka maitsta ka saab!

Võtsime suuna Upplandi maakonna poole, kus peatusime Hornuddenis https://hornudden.net/  Talus on mahepõllumajanduslik aed koos restorani, talupoe ja puhkemajutusega, mis  asub Mälareni järve keskel. LEADER toetust on saadud noortele sotsiaalprojekti jaoks. Noortele, kellel on sotsiaalsed probleemid, pakuti võimalust aiatöödes kaasa lüüa. Ühiselt väikese seltskonnaga toimetamine andis noortele võimaluse enese avamiseks ning seeläbi parema tasakaalu leidmiseks enda sees. Pere ettevõttes töötavad kaks põlvkonda. Lisaks pakuvad erinevate sündmuste jaoks ruume ja toitlustust. Saime meiegi maitsva lõunasöögi.

Viimasene külastuspaik oli pereettevõte Ladan Öråkers Gård https://www.orakersgard.se/ladan/, kus tegeletakse bioloogilise mitmekesisuse säilitamisega ja jätkusuutliku tegevuse arendamisega. Perefarm töötab alates 1792. aastast. LEADER toetuse abiga on loodud aed, kus kasvatatakse köögivilju permakultuuri põhimõtetel ning ühtlasi jagatakse talgupäevade vormis teadmisi jätkusuutlikust aiandusest. Praktiseeritakse ka Bokashi meetodil kompostimist. Talu keskmes on renoveeritud vana laudahoone, kus asuvad mahetoidu kohvik ja väike sisustuspood. Aastaringselt korraldatakse turge, näitusi ja  Öråker on koht, kus inimesed kohtuvad ja puutuvad kokku looduse ja iseendaga.

Selline õppe- ja motivatsioonireis imeliste inimestega annabki meile võimaluse ja inspiratsiooni oma kodukohas tegutseda ja uusi projekte kirjutada.

Õppereis viidi ellu Raplamaa Partnerluskogu ühisprojekti “Aktiivsed ja teadlikud kogukonnad maaelu arendajatena” tegevusena