10 juuli LEADER-programm kui oluline meede maapiirkonna arendamiseks
Perioodil 2023–2027 rahastatakse LEADER-programmi enam kui 66 miljoni euroga. Uue toetusperioodi põhimõtete õigusraamistik töötati välja tihedas koostöös ministeeriumi, PRIA ja Eesti LEADER Liiduga, et toetus kujuneks võimalikult toetusesaajate nägu. Küll aga ei ole toetuse rakendamine kulgenud kasvuvaludeta ning esimesed proovikivid on olnud kõigile osapooltele keerukad.
LEADER on oluline meede, mis aitab maapiirkonna elu- ja ettevõtluskeskkonda arendada alt-üles lähenemise põhimõtteid järgides. Selle abil saavad teoks kogukondade suuremad ja väiksemad unistused, realiseeruvad lennukad ambitsioonid ja ideed, loomaks nii sotsiaalset väärtust kui töökohti.
Seda Euroopa Liidu algatusprogrammi on Eestis rakendatud üle 20 aasta. Eesti riik panustab ligi 12% Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) koguosalusest LEADER-programmi, mis on üks suuremaid panuseid kogu liidus. Perioodil 2014–2022 oli 26 kohalikule tegevusrühmale ette nähtud 121 miljonit eurot, mille eest on toetatud palju erinevaid ettevõtteid ning kogukonnale vajalikke projekte, näiteks mänguväljakute rajamist, päästeteenistuse võimestamist ning kohaliku toidu edendamist, kultuuri väärtustamist ja piirkonna ettevõtlust. Kõik need algatused lõid üle 2000 töökoha.
Koostöös kokkupandud
Perioodil 2023–2027 rahastatakse LEADER-programmi üle 66 miljoni euroga. Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatakse programmi üle 47 miljoni euroga, millele lisandub Eesti riigi kaasrahastusena peaaegu 12 miljonit eurot. Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) rahastab programmi umbes 7 miljoni euroga, millest Eesti riigi kaasrahastus on 30%.
Uue programmperioodi toetuspõhimõtete väljatöötamisel on kaasatus ja kogukonna hääle kõlamine olnud erilise tähelepanu all. Kogu protsess algas 2022. aasta keskpaigas ning ühise laua taga said kokku Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, PRIA ning Eesti LEADER Liit. Rakendusmäärus kiideti heaks 2023. juunis. Veelgi enam – 2023. aasta lõpus toimusid ümarlauad, kus kohalikele tegevusrühmadele tutvustati uuel perioodil rakendatavat lihtsustatud kulumeetodit ning PRIA kliendihalduse põhimõtteid. Käesoleva aasta alguses olid koolitused e-PRIA kasutamiseks ning kohtuti LEADER meetme määruse põhimõtete tundmaõppimiseks. Suure uuendusena on igal kohalikul tegevusrühmal nüüd toeks PRIA poolne kliendihaldur – keegi, kes oleks kohaliku kogukonna vajadustega kursis –, et omavaheline koostöö paremini laabuks ning info liiguks kiiremini. Osapoolte tihe koostöö käib järjepidevalt ning on LEADER toetuse edukuse alustala.
Uue perioodi sihid
Kohaliku arengu strateegiad on koostatud koostöös kohaliku omavalitsuste üksustega, ekspertide, kodanikuühenduste ja ettevõtjatega. Strateegiates sisalduvad toetusmeetmed arvestavad kohaliku kogukonna vajadusi. Heakskiidetud kohalike arengustrateegiate eesmärk on arendada maapiirkondades atraktiivset elu- ja ettevõtluskeskkonda ning aktiivseid ja ühtehoidvaid kohalikke kogukondi. Tugevate kogukondade abil tagatakse see, et Eesti toit oleks hinnatud ja igas Eesti paigas oleks hea ja inimväärne elada.
Esimest korda Eesti LEADER ajaloos rahastatakse uusi arengustrateegiaid mitmest Euroopa struktuurivahendite vahendites ning kaasatakse ka sotsiaalfondi ressursid. See tähendab, et uute strateegiatega on aina enam kerkinud esile vajadus toetada lisaks ettevõtlusele ka laiemat elukeskkonda, suunates enam tähelepanu sotsiaalsele heaolule. Uue perioodi sihtideks on ka pikaajalise hoolduse teenuste kättesaadavus ja kvaliteedi parandamine, hoolduskoormuse leevendamine inimväärikuse tagamisega ning sotsiaalse kaasatuse suurendamine.
Määruse muudatused ja nende mõju
LEADER toetusi on Eestis jagatud üle kahe kümnendi ning uus programmperiood on kaasa toonud suuri ja põhimõttelisi muudatusi. Juba praegu on näha, et nende muudatustega peavad harjuma nii toetuste taotlejad kui hakkama saama tegevusrühmad ja PRIA.
Suurim muudatus on kindlasti nn lihtsustatud kulumeetodi kasutamine. See tähendab, et kliendid peavad taotluse tegemisel esitama võrreldes eelmise perioodiga küll rohkem dokumente, kaasa arvatud ka tõestama tegevuste hinnamõistlikkust, aga maksete tegemise protsess on kiirem. Kui varasematel perioodidel on toetuse väljamaksmise aluseks põhjalik kuludokumentide kontroll, siis uuel perioodil on selleks lubatud tulemuste saavutamine – kogukonnale vajalik hoone on ehitatud ja kasutuses, inimesed koolitatud –, mida paljudel juhtudel on võimalik näha ka riiklikest registritest. Selline protsess nõuab küll esialgu rohkem pingutust ja tööd projekti kallal, kuid lihtsustab pärast positiivse rahastusotsuse saamist oluliselt ka kliendi edasist teekonda.
Samuti on näha, et sel perioodil on rohkem keerukust valmistanud tõik, et tulumaksuseaduse mõiste kohaselt endaga seotud isikutelt ei ole lubatud hinnapakkumisi võtta. Kindlasti valmistab see olukorras, kus kogukonna sädeinimesteks on kitsas ring eesrindlikke inimesi, keerukusi, kuid püüame ühiselt ka sellele probleemile lahendust leida, et ükski unistus ei jääks bürokraatia taha toppama.
Kõik need muudatused on tähendanud, et PRIAl tuleb üles ehitada uus IT süsteem, koolitada uue protsessi ja lähenemise osas nii PRIA kui ka tegevusrühma töötajaid ja kliente, kirjutada uued suunised menetluseks ning abimaterjalid taotlejatele.
Leiame lahendused ja tugevamalt edasi
Senine töö LEADER toetuste vallas on toonud nii edu kui tagasilangust. Näiteks, aasta alguses PRIA pakutud juhendamisteenus võeti klientide poolt hästi vastu ning seda teenust soovitas teistelegi ligi 89% kasutajatest. Praeguseks on umbes pooled kohalikud tegevusrühmad oma taotlusvoorud avanud või kohe avamas ning ülejäänud on planeeritud aasta teise poolde.
Kõigi eelpoolkirjeldatud muudatuste valguses on paraku tekkinud olukord, kus vajalike tehniliste arendustega ollakse prognoositud ajaraamist maas. Aasta esimene pool ei ole olnud PRIA klientidele ning tegevusrühmadele kõige kergem.
Loodetavasti toob aasta teine pool leevendust – augustis tuleb kindlasti koostööaruteluks koguneda ning septembri lõpuks seatakse süsteemid korda. Samuti on PRIAl ambitsioon pakkuda juhendamisteenust LEADER toetuste huvilistele aastaringselt ning see võiks ellu jõuda uuel aastal. Avatud arutelud, ausus ja koostöö on võtmetähtsusega.
Üksi saab kiiresti, kuid koos jõuab kaugemale. Selge on see, et LEADER toetus on maapiirkondade arengus olulisel kohal ning vaatamata kasvuraskustele ei tohi seda püssi põõsasse visata. Tegevusrühmad on toeks ja usaldusväärseks partneriks oma piirkonna kogukondadele ning oluline ühenduslüli riigiga. Sotsiaalne kapital ning usaldus kasvab ja tugevneb nii riiklikul kui ka kohalikul tasandil erinevate osapoolte vahel aina tugevamaks iga kord, kui püstitatud eesmärgid saavad täidetud.
Allikas: pria.ee