Meid teeb väga murelikuks, et Eesti riigiplaanis aastateks 2028+ ei pruugi LEADER-programmi rahastus jätkuda senises mahus. LEADER on Eesti maaelu arendanud juba 20 aastat ja tõestanud, et see mudel toimib. Seepärast ei ole küsimus ainult ühes toetusmeetmes ega eelarvereas. Küsimus on palju suurem: millist maaelu me Eestis tahame ja kas anname kohalikele inimestele võimaluse oma kodukoha tulevikku ise kujundada?

LEADERi suurim väärtus on see, et otsused sünnivad kohapeal. Neid teevad koos inimesed, kes tunnevad oma piirkonna vajadusi, võimalusi ja muresid kõige paremini. Nii saavad kohalikud inimesed oma kodukoha arengus kaasa rääkida, uusi tegevusi algatada ja oma ideid ellu viia.

LEADERi teeb eriliseks kolme sektori koostöö: kohalikud omavalitsused, kogukonnaühendused ja ettevõtjad töötavad koos. Igaüks toob kaasa oma teadmised, kogemused ja vaatenurga ning nii sünnivad lahendused, mis vastavad kohalikele vajadustele. Aastatega on tekkinud usaldus ja tugevad koostöövõrgustikud. Nende väärtust ei saa mõõta ainult rahas.

Tulemused on konkreetsed. LEADERi toel on arendatud maaettevõtlust, käivitatud kohalikke teenuseid ja viidud ellu tuhandeid kogukondlikke ettevõtmisi. Eestis on LEADERi toel loodud üle 2300 uue töökoha, neist ligi 2000 üksnes perioodil 2014–2020. Praeguse, 2021–2027 toetusperioodi lõppedes kasvab see arv veelgi. See on oluline tulemus, eriti ajal, mil põllumajanduses töötavate inimeste arv on järsult vähenenud.

Need ei ole ainult numbrid. Iga töökoht tähendab võimalust maal elada. LEADER on aidanud paljudel inimestel alustada mikro- või väikeettevõtlusega, leida uue tegevusala ning jääda koos perega maale elama. Just väikeettevõtted ja kohalikud teenused hoiavad elu maal ning annavad inimestele põhjuse oma kodukohas elada ja töötada.

1991. aastal töötas Eesti põllumajanduses umbes 152 000 inimest, praegu ligikaudu 19 000. Põllumajanduse tootlikkuse kasv on suur saavutus. Tugev põllumajandus on meie toidutootmise ja toidujulgeoleku alus. Kuid toidujulgeolek ei püsi maal, kust inimesed lahkuvad. Kui põllumajandus vajab järjest vähem tööjõudu, peavad maapiirkondades olema muud töökohad, mitmekesine ettevõtlus, kohalikud teenused ja tegusad kogukonnad. Siin on LEADERil tähtis roll: aidata inimestel leida uusi võimalusi, toetada ettevõtlikkust ja luua uusi töökohti. Nii saavad inimesed maale jääda ja uued elanikud maale kolida.

Kui LEADER-programmi rahastus väheneb või programm katkeb, ei tähenda see ainult vähem toetusi. Inimestel on vähem võimalusi alustada ettevõtlusega või oma ettevõtet arendada. Uute töökohtade loomine muutub raskemaks, kohalike teenuste areng aeglustub või peatub ning kogukondade omaalgatus nõrgeneb. Samuti nõrgeneb koostöö, mis toob kokku kohalikud omavalitsused, ettevõtjad ja kogukonnaühendused.

Veel valusam oleks kaotada see, mida ei saa rahaga kiiresti taastada: 20 aastaga kogunenud teadmised ja kogemused ning üles ehitatud koostöö ja usaldus. LEADER-programmi katkemine tähendaks toimiva ja end tõestanud mudeli kaotamist just ajal, mil maapiirkonnad vajavad uusi lahendusi ja võimalusi rohkem kui kunagi varem.

Seetõttu palume, et Eesti riigiplaani 2028+ koostamisel ja rahastusotsuste tegemisel vaadataks põllumajandust, toidutootmist ja maaelu ühe tervikuna. Põllumajanduse konkurentsivõime ja toidutootmise areng on väga olulised. Kuid sama oluline on hoida nende ümber elujõulist maaelu.

LEADERil peab selles tervikus olema kindel koht. See ei ole lihtsalt kulu ega rida Exceli tabelis. See on investeering Eesti inimestesse, ettevõtlusse ja kogukondadesse ning seega kogu Eesti maaelu tulevikku.

Rita Triinu Peussa
Raplamaa Partnerluskogu tegevjuht
Eesti LEADER Liidu juhatuse esimees