LEADERi kaasabil korrastati Raikküla Kultuurikeskus klubihoone

Foto: Andriana Liibek

Raikküla on väga vanade traditsioonidega paik ja tema esmamainimine oli Läti Hendriku Liivimaa kroonikas juba 1216. aastal. Raikkülas oli Eestlaste vanemate nõupidamise koht. Hilisemal ajal on kultuurilooliselt piirkonna jaoks olnud tähtis Aleksander Keyserlingil ja tema Raikküla mõisal. Raikkülast on pärit Uku Masing, Enn Vetemaa. Siin on sajandite vältel osatud hinnata vaimseid väärtusi ning tänu sellele on siin olnud aktiivne kultuurielu ja majanduse areng. 

Foto: Andriana Liibek

Tänane Raikküla Kultuurikeskus on projekteeritud 1979. aastal arhitekt Ain Padriku poolt kontor-klubina. Arhitektuurselt on klubihoone sobitatud mõisakompleksi ja tänapäevase elamurajooni vahele.

Hoone remondi planeerimisel võeti arvesse arhitekti soovitusi, et säiliks 80. aastate materjalid ja stiil: kasutatud on kohaliku sepa tehtud rõdupiirdeid ja trepi käsipuid, baariruumi sisustus on tehtud kohaliku tisleri poolt. Seda kõike sooviti ja säilitati remonttööde käigus.

Renoveerimistööde käigus vahetati välja hoone aknad, remonditi fassaad, tualetruumid, parkettpõrandad ja fuajee lagi ning seinad. Unikaalne Raikküla Kultuurikeskuse hoone on saanud „uue kuue“ ning pakub huvilistele kontserte, teatrietendusi, peoõhtuid, näituseid ja isetegevuslastele harjutusruume.

Projekt viidi ellu 2017. aastal, LEADER toetuse summa oli 57 024 eurot ja taotlejaks MTÜ Raikküla Kultuurikeskus.
Toetusmeede: Elukeskkonna parendamine ja maaelu põhiteenuste kvaliteedi tõstmine