25 juuni Palju õnne, teismeeas Raplamaa Partnerluskogu!

Raplamaa Partnerluskogu tähistas reedel, 18. juunil, Laukataguse Puhkekülas oma 15. tegutsemisaasta täitumist. Päev algas ühingu üldkoosolekuga ning jätkus seminariga, kus päevajuhtideks Anneli Pärna ja Kert Vahtre. Seminar toimus LEADER ühisprojekti „Kindel käeulatus“ raames.

Sissejuhatusena nägid seminarist osavõtjad Kalev Kiviste koostatud fotodest kokku pandud slaidikava. Fotodel olid jäädvustatud meie tegevusgrupi kahe perioodi arvukad õppereisid, seminarid ja kohtumised.

Avasõnad lausunud Raplamaa Partnerluskogu juhatuse esimees Triin Matsalu kutsus kohalolnuid üles päeva nautima ja omavahel suhtlema, sest viisteist aastat mälestusi on väärt jagamist.

Eesti Leader Liidu tegevjuht Triin Kallas ütles oma tervituses, et rõõm on näha nõnda palju rõõmsaid inimesi, kes ühist LEADER-asja ajavad.

Partnerluskogu sünniloost tegi ülevaate Raplamaa Omavalitsuste Liidu tegevjuht Silvi Ojamuru. Ta meenutas, kuidas 2000. aastate alguses ei teadnud me LEADERist suurt midagi ja teadmiste saamiseks toimus hulgaliselt koolitusi ning koosolekuid. 2005. aasta lõpus, novembrikuus, algaski ettevalmistav töö Rapla maakonnas LEADER-tegevusgrupi asutamiseks. Ja siis sai see teoks: 9. mail 2006. aastal asutati Mittetulundusühing Raplamaa Partnerluskogu. Asutamiskoosolekul osales 63 erinevate organisatsioonide esindajat, kes kinnitasid ühingu põhikirja ja valisid juhatuse ning revisjonikomisjoni liikmed. Esimene juhatuse koosseis oli: Tiia Lister, Natalia Lüllmaa, Hannes Vald,  Kalev Kiviste, Toom Raudsep, Triin Matsalu, Tõnu Rahula, Elari Hiis ja Jaak Vitsur, kes edaspidi ühingu tegevjuhi koorma vedada võttis.

Jutujärje võttis üle juhatuse esimees Triin Matsalu, kes tänutundega luges üles kõik tänased ja kunagised juhatuse liikmed ning büroo töötajad. Aplaus kõigi tunnustuseks oli tugev ja väge andev. Edasi kõneles Triin esimesest LEADER toetusperioodist (2007)2009-2013, kus oli viis meedet: Meede 1.2 Mikroettevõtluse areng; Meede 4.1 Asulate füüsilise elukeskkonna parendamine; Meede 3.1 Pärimustraditsioonide säilitamine ja arendamine; Meede 4.2 Külade omaalgatuse ja sotsiaalse aktiivsuse edendamine; Meede 5.1 Noorte arengu toetamine. Rahastati 370 projekti kogusummas 4 204 891 eurot.

Teise toetusperioodi, 2014-2020, toimimisest ja edulugudest tegi ülevaate juhatuse liige Hannes Vald. Sellel perioodil olid järgmised meetmed: Meede 1 Elukeskkonna investeeringud; Meede 2 Ettevõtluse konkurentsivõime tugevdamine ning Meede 3 Kogukonna edendamine.  Projektitoetuste kogu eelarve perioodil oli 3 660 835  eurot ning sellest tänase seisuga toetusteks jagatud 3 587 861 eurot.

Märjamaa piirkonna MTÜ Wäega Wärk tegemistest pajatas Eve Burmeister. Enne sisutihedat ettekannet rõõmustas Eve meid lõõtspillimänguga.

Mida kõike see tegus ühing korda saadab! Kümme pärimuslaagrit Sulu küla majas, tänavu üheteistkümnes. Meisterdanud pastlaid, messingehteid, nahkvöösid ja -kotte. Kudunud kirivöösid, õmmelnud, tikkinud rahvariideid. Maalinud portselani ja Eesti maastikke. Sulatanud klaasanumaid, teinud klaasvitraaže. Meisterdanud Muhu pätte, tikkinud uhkeid saanitekke, nikerdanud põnevaid helkureid, viltinud kotte, sõlgi ja preese. On taaskasutusideed (kotid, kampsunid jne) ja ideena pakkunud maalitud kalosse ning neid ka teinud.

Kaiu piirkonna teostunud projektidest rääkis Kalev Kiviste, tuues olulise osana välja õppereiside vajalikkuse. Just õppereisid on need, mis kogukonnaliikmeid seovad ja edasistele koos tegemistele tugeva vundamendi loovad. Esile tõstis Kalev Vahastu küla tegemisi ja Kaiu ning Juuru piirkonna ühtesulandumist.

LEADER projektidest, mis Juuru kandis ellu viidud, andis ülevaate juhatuse liige Hannes Vald: Juuru kooli jõusaal ja noortetuba, Prirgu terviserada, Järlepa laululava ja külaplatsi rekonstrueerimine ning HAKUKEse jõusaal, EELK Juuru Mihkli Koguduse pastoraadimaja renoveerimine, Mahtra seltsimaja parendamine, Atla Rüütlimõisa keraamikakooli töötubade sisustuse soetamine, Honor OÜ KK keraamikakoja renoveerimine ja seadmete soetamine, Juuru mänguväljak, Juuru piirkonna külade koostegevuse korraldamine, „Järlepa Kodukultuuri Selts Tugev Kogukond – õnnelik rahvas“ koolituste sari, trükis „Vennastekoguduse liikumine ja palvemajad“, muuseumikogu digiteerimine ja internetis avalikkuse kättesaadavaks tegemine, Juuru kihelkonna vanade fotode andmebaasi kodulehele nähtavaks tegemine.

Vahepalana tantsis segarahvatantsurühm Eks Me Näe Kehtna vallast, kes kannavad LEADER-toetusega soetatud rahvarõivaid.

Juhatuse liige Hans-Jürgen Schumann kõneles ülevaatlikult Kehtna valla LEADER-projektidest, tuues olulisena välja Kehtna keskväljaku rekonstrueerimise ja kogukonnale suunatud projektide elluviimise.

 

 

Juhatuse liige Inna Laanmets tutvustas Kohila piirkonna LEADER projektinäiteid spetsiaalselt seminariks valminud videofilmi kaudu. Videofilmi saab vaadata Raplamaa Partnerluskogu kodulehel.

Vabatahtliku tuletõrje olulisusest läbi LEADER toetuste rekonstrueeritud Käru Pritsumaja näite rääkis juhatuse liige Elari Hiis.

Keskpäevast rammestust hajutas inspiratsiooni ja õnnekoolitaja Kaidi Karilaid. Kuidas vastu võtta rõõmu ja olla selles? Mis on nõutav, et olla mina ise? Kuidas olla inspireeritud tegema uusi tegevusi? Need ja paljud teised küsimused viisid kuulajate mõtted ja tajud sootuks uuetele radadele ning andsid innustust tulevateks projektitegudeks.

 

Seminari  jätkasid Janno ja Janek Kuusik Tõrvaaugu Mahe Talust, kes rääkisid tatra kasvatamisest ning mida kõike tatrast toota saab. Kaasa oli võetud oma talu toodangunäidised, mida kohalolnud said uudistada.

Raikküla piirkonna Lipa küla LEADER edulugudest tegi sisutiheda ettekande Anne Kalf. Ellu viidud projektid: OÜ Pajo Saeveski katlamaja, olmehoone katuse, töötajate sanitaar- ja riietus- ning kontoriruumide renoveerimine, Falcol Grupp OÜ vibroplaadi, generaatori, sae ja survepesuri ostmine, Uku Masingu mälestustoa renoveerimine, sisustamine ja Masingu büsti kujundamine ja valmistamine, Raikküla valla külade märgistamine-viidastamine, Lipa küla MTÜ „Tegus, haritud ja koostöövalmis Lipa kant 2018-20(21)22“.

Seminari ettekannetele pani punkti Rapla piirkonna projektinäitega Katrin Klaebo

MTÜst Ettevõtlikud Naised Raplamaal. Katrin kõneles, kuidas olla naisena ettevõtluses ja korraldada üle-eestilise mastaabiga kultuurisündmust NÖFF.

Muusikalised vahepalad ja imelise lõpukontserdi andsid muusikud Piia Põder ja Morten Langi

 

 

 

 

 

Aitäh kõigile seminarist osavõtjatele! Oli asjalik ja mõnus tagasivaade meie tegemistele läbi viieteistkümne aasta. Uute projektide ja kohtumisteni!