Raplamaa Partnerluskogu juhatus kinnitas 10. juunil toimunud koosolekul kolm ESF+ toetusmeetme „Sotsiaalne heaolu“ edukalt ellu viidud ja eesmärgid saavutanud miniprojekti aruannet.

Foto erakogust

MTÜ Kuimetsa kodukant viis 26. aprillil 2026 ellu ESF+ miniprojekti „Teatrietendus „Viimane metsavend““. Projekti eesmärk oli suurendada Raplamaa vanemaealiste ja erivajadustega inimeste sotsiaalset kaasatust ning luua neile võrdsemad võimalused kogukonna kultuurielus osalemiseks. Eelkõige sooviti vähendada transpordi ja ligipääsetavusega seotud takistusi, mis piiravad vanemaealiste ja erivajadustega inimeste võimalusi kultuurisündmustest osa saada. Projekti raames korraldati vanemaealistele ning erivajadusega inimestele võimalus osaleda Kuimetsa Rahvamajas toimunud teatrietendusel „Viimane metsavend“. Sihtrühmale korraldati bussitransport piirkonna erinevatest asulatest ning sündmuse läbiviimisel arvestati kuulmis- ja muude erivajadustega osalejate vajadustega. Projektist sai osa kokku 90 inimest, kellest 85 olid vanemaealised või erivajadusega inimesed. Ühine kultuurielamus pakkus osalejatele võimalust kodust välja tulla, teiste inimestega kohtuda ja kogukonnaelust osa saada. Korraldatud transport ja toetatud osalemisvõimalus aitasid jõuda sündmusele ka neil, kelle jaoks oleks iseseisev kohaletulek olnud keeruline või võimatu. Projekti tulemusena suurenes sihtrühma võimalus osaleda kultuurielus, tugevnes osalejate side kogukonnaga ning vähenes sotsiaalse eraldatuse ja üksilduse risk. Kaudselt toetas projekt ka hoolduskoormusega lähedasi, pakkudes hooldusvajadusega inimestele turvalist ja läbimõeldud osalemisvõimalust.

Projektijuht Aili Urke sõnul sooviti, et teatrietendusest saaksid osa ka need inimesed, kelle jaoks muudavad kodust väljumise keeruliseks transpordi puudumine, tervislik seisund või erivajadus. “Ühine kultuurielamus tõi inimesed kokku ning näitas, kui oluline on luua kõigile kogukonnaliikmetele võrdsed võimalused sündmustel osalemiseks”, kinnitas projektijuht.

Foto erakogust

Mittetulundusühing Juuru Vesi viis ajavahemikul 01. detsember 2024 kuni 31. mai 2026 ellu ESF+ miniprojekti „Juuru piirkonna eakate sotsiaalse võimekuse ja füüsilise heaolu edendamine“. Projekti eesmärk oli parandada Juuru piirkonna 55-aastaste ja vanemate elanike sotsiaalset kaasatust, iseseisvat toimetulekut ning füüsilist ja vaimset heaolu. Selleks sooviti muuta tervist toetavad tegevused vanemaealistele paremini kättesaadavaks ning pakkuda neile regulaarseid võimalusi suhtlemiseks ja ühistegevustes osalemiseks. Projekti raames korraldati vanemaealistele transport Valtu Spordimajja, kus neil oli võimalik osaleda ujumises ja vesivõimlemises. Projekti jooksul toimus kokku 36 ühiskülastust. Korraldatud transport vähendas liikumisraskustest ja sobiva transpordi puudumisest tulenevaid takistusi ning võimaldas osalejatel tervist toetavatest tegevustest regulaarselt osa võtta. Projektis osales kokku 25 vanemaealist inimest. Regulaarsed ühised väljasõidud ja liikumistegevused toetasid osalejate kehalist aktiivsust, aitasid säilitada igapäevast toimetulekuvõimet ning pakkusid võimalust suhelda ja uusi kontakte luua. Koos liikumine andis osalejatele motivatsiooni tegevustes järjepidevalt osaleda ja oma tervise eest hoolitseda. Projekti tulemusena suurenes osalejate aktiivsus, tugevnes vanemaealiste omavaheline suhtlus ning paranes nende võimalus osaleda nii tervist toetavates tegevustes kui ka kogukondlikes ühistegevustes. Regulaarsed kohtumised aitasid ennetada sotsiaalset eraldatust ning toetasid osalejate füüsilist ja vaimset heaolu.

Projektijuht Hannes Vald’i sõnul andsid regulaarsed ühiskülastused Valtu Spordimajja proejktis osalejatele võimaluse liikuda, oma tervist toetada ja samal ajal teiste inimestega suhelda. Samuti pidas proejktijuht oluliseks, et ühine transport oli korraldatud, sest ilma selleta ei oleks paljudel olnud võimalik ujumises ja vesivõimlemises osaleda. “Projekt näitas, et järjepidevad ühistegevused toetavad nii füüsilist heaolu kui ka kogukonnatunnet”, tõdes projektijuht.

Foto erakogust

Raplamaa Omavalitsuste Liit viis ajavahemikul 11. september 2025 kuni 21. mai 2026 ellu ESF+ miniprojekti „Väärikate ülikool Raplamaal 2025/2026. õppeaastal“. Projekti eesmärk oli toetada Raplamaa vanemaealiste inimeste inimväärikust, aktiivset osalemist ühiskonnaelus ja sotsiaalset kaasatust, pakkudes neile Tartu Ülikooli Väärikate ülikooli põhimõtetel põhinevat mitmekülgset ja kvaliteetset õpet. Projekti kaudu loodi üle 60-aastastele inimestele võimalus täiendada oma teadmisi ja oskusi, arendada loovust, mõista paremini ühiskonnas toimuvat ning kohtuda regulaarselt teiste õppijatega. Õppetegevused väärtustasid vanemaealisi aktiivsete ja oluliste kogukonnaliikmetena ning aitasid vähendada sotsiaalse tõrjutuse ja üksilduse riski. 2025/2026. õppeaastal toimus üheksa kohtumist, kus käsitleti ühiskonna, tervise, kultuuri, ajaloo ja turvalisusega seotud teemasid.

Foto erakogust

Õppeaastal osales kokku 389 vanemaealist õppijat. Neist 265 inimest ehk 68% osales vähemalt kuuel loengul ja sai õppeaasta lõpus tunnistuse. Kõigil arvestusse läinud loengutel osales 113 inimest ehk 29% õppijatest. Osalejate seas oli 68 meest, kes moodustasid 17% kõigist õppijatest. Kõige rohkem kuulajaid – 316 inimest – osales Raul Rebase loengul. Ka teiste loengute külastatavus oli väga kõrge, ulatudes ligikaudu 300 osalejani. Projekti tulemusena kinnistus Raplamaa Väärikate ülikool maakonnas tunnustatud, suure osalejate arvuga ja jätkusuutliku õppevormina. Loengud pakkusid osalejatele uusi teadmisi, enesearenguvõimalusi ja regulaarset suhtlust ning tugevdasid nende seotust kogukonna ja ühiskonnaga. Suur osalejate arv ja järjepidev loengutel käimine kinnitavad, et selline õppevorm vastab Raplamaa vanemaealiste õppimis-, suhtlemis- ja enesearenguvajadustele.

Foto erakogust

Projektijuht Ülle Laasner tõdes, et väärikate ülikooli suur osalejate arv näitab Raplamaa vanemaealiste soovi olla aktiivsed, õppida uusi asju ja ühiskonnas toimuvaga kursis püsida. “Loengud ei paku ainult uusi teadmisi, vaid annavad inimestele ka võimaluse regulaarselt kohtuda, suhelda ja tunda end suurema õpikogukonna osana. Eriti rõõmustav on näha, kui paljud õppijad osalevad loengutel järjepidevalt”, kinnitab projektijuht.