22 nov. Raplamaa Partnerluskogu esindajad osalesid Prantsusmaal rahvusvahelisel LEADER-konverentsil
17.–18. novembril 2026 toimus Prantsusmaal Metzis rahvusvaheline LEADER-konverents, mis tõi kokku kohalike tegevusrühmade ja maaeluvõrgustike esindajad üle Euroopa. Raplamaa Partnerluskogu esindasid konverentsil juhatuse liikmed Hannes Vald ja Siim Kohari. Kahe päeva jooksul arutleti LEADER-programmi tuleviku, kohaliku otsustusõiguse, rahastamise ja rahvusvahelise koostöö üle ning tutvuti Prantsusmaal ellu viidud LEADER-projektidega.
Prantsusmaa riikliku maaeluvõrgustiku korraldatud konverentsi keskmes oli LEADERi roll Euroopa Liidu järgmisel eelarveperioodil aastatel 2028–2034. Esimesel päeval käsitleti programmi tulevikku, rahastamist, mõju hindamist ja teavitustegevust. Samuti toimus rahvusvaheline koostöölaat, kus tegevusrühmad said tutvustada oma koostööideid ja luua uusi kontakte. Teisel päeval toimusid temaatilised töötoad ning õppereisid kohalike LEADER-projektidega tutvumiseks.
LEADERi tulevik sõltub kohalikust otsustusõigusest ja piisavast rahastusest
Üks konverentsi keskseid teemasid oli LEADER-programmi jätkumine pärast 2027. aastat. Euroopa Liidus valmistutakse uueks eelarveperioodiks ning sellega seoses on arutlusel ka maaelu arendamise edasised rahastamispõhimõtted.
LEADERi eripära seisneb alt üles lähenemises, mille kohaselt on piirkonna arenguvajaduste väljaselgitamisel ja lahenduste leidmisel keskne roll kohalikel inimestel, ettevõtjatel, omavalitsustel ja vabaühendustel. Seetõttu on järgmise perioodi ettevalmistamisel oluline nii piisava rahastuse tagamine kui ka kohalike tegevusrühmade sisulise otsustusõiguse säilitamine. Kohaliku otsustusõiguse säilitamine on üks olulisemaid põhimõtteid, mille eest tuleb väga jõuliselt seista ka järgmisel programmiperioodil.
LEADERi väärtus seisneb kohalike inimeste võimaluses otsustada oma piirkonna arenguvajaduste ja projektide üle. Järgmisel perioodil tuleks kaitsta tegevusrühmade sisulist otsustusõigust ja paindlikkust.
Sama oluline on rahastamise stabiilsus. Hannes ja Siim peavad vajalikuks jätkata koostööd Eesti LEADER Liidu ja teiste kohalike tegevusrühmadega, et seista ühiselt piisava rahastuse ning kohalike arengustrateegiate elluviimiseks vajalike vahendite eest.
Väiksemad kogukonnaalgatused ei tohi jääda keerulise asjaajamise varju
Konverentsil käsitleti ka toetuste taotlemise ja projektide elluviimisega kaasnevat halduskoormust. Liiga keeruline asjaajamine võib kujuneda takistuseks eelkõige väiksematele kogukonnaühendustele, kelle tegevus põhineb suuresti vabatahtlikul panusel.
Säilitada tuleks lihtsad ja kättesaadavad toetusvõimalused väikestele algatustele. Taotlemise ja aruandluse koormus peaks olema proportsionaalne projekti mahu ja riskiga.
Raplamaal tegutseb palju aktiivseid külaseltse ja vabaühendusi, kes hoiavad elus kohalikke traditsioone, korraldavad ühiseid ettevõtmisi ning panustavad oma kodukoha arengusse. Sageli on just väiksematel algatustel kogukonna jaoks suur tähendus, kuigi nende elluviimiseks ei pruugi olla vaja suuri investeeringuid. Seetõttu on oluline, et ka järgmisel programmiperioodil oleksid toetusvõimalused väiksematele organisatsioonidele jõukohased ja kättesaadavad ning asjaajamise nõuded vastaksid projekti suurusele.
Rahvusvaheline koostöö aitab leida uusi lahendusi
Konverentsi esimesel päeval toimunud LEADER-koostöölaat võimaldas tegevusrühmadel tutvustada oma piirkondi, jagada koostööideid ning otsida partnereid tulevasteks koostööprojektideks.
Euroopa maapiirkonnad seisavad silmitsi paljude sarnaste küsimustega: kuidas säilitada kohalikke teenuseid, toetada väikeettevõtlust, tugevdada kogukondi ning leida uusi kasutusvõimalusi olemasolevatele hoonetele ja rajatistele? Teiste piirkondade kogemused võivad pakkuda häid lahendusi ka Raplamaale. Raplamaa Partnerluskogul on rahvusvahelises koostöös juba mitmekülgseid kogemusi. Erinevate koostööprojektide kaudu on meie piirkonna ettevõtjad ja kogukonnad saanud tutvuda teiste riikide praktikatega, jagada teadmisi ning arendada oma tegevusi.
Konverentsil osalenud juhatuse liikmed näevad koostööprojektides üht võimalikku arengusuunda ka järgmisel toetusperioodil. Ühisalgatused teiste Eesti ja Euroopa LEADER-piirkondadega annavad võimaluse jagada kogemusi ning leida praktilisi lahendusi Raplamaa ettevõtjate ja kogukondade vajadustele.
Töötubades keskenduti maapiirkondade arenguvõimalustele
Konverentsi teisel päeval toimunud töötubades käsitleti kohaliku toidu tootmist ja turustamist, ringmajandust, säästvat liikuvust, piirkondlikku toimepidevust ning kohalikke uuenduslikke lahendusi. Mitmed neist teemadest on olulised ka Raplamaa jaoks. Kohaliku toidu valdkonnas on meil juba mitmeid algatusi, sealhulgas Raplamaa Toidutee ja kohalike toidutootjate ühised ettevõtmised. Ringmajanduse ja olemasolevate ressursside kasutamise puhul on oluline leida hoonetele ja rajatistele uusi kasutusvõimalusi. Samuti väärivad tähelepanu kohalike teenuste kättesaadavus ning ettevõtjate, omavalitsuste ja kogukondade koostöö. Need teemad näitavad, kui tihedalt on omavahel seotud ettevõtlus, kogukonnaelu ja elukeskkonna arendamine ning kuidas ühised lahendused võivad tuua kasu mitmele valdkonnale korraga.
Õppereisidel tutvuti kahe erineva LEADER-projektiga
18. novembri pärastlõunal toimunud õppereisidel tutvustati Prantsusmaal ellu viidud kohalikke arendusprojekte. Raplamaa Partnerluskogu esindajate õppekäigul tutvuti kahe erineva algatusega.
Esimene projekt keskendus lennuvälja parkimisala ja pinnakatete korrastamisele. Projekti eesmärk oli olemasoleva taristu uuendamine ja kasutustingimuste parandamine. See näide tõi esile võimaluse arendada piirkonda olemasoleva taristu korrastamise ja parema kasutamise kaudu.
Teise külastuse keskmes oli jalgrattakohvik koos kogukondliku kohtumispaigaga. Prantsuskeelse nimetusega café-vélo ühendas jalgrattateemalise teenuse, kohviku ja kohalikele elanikele mõeldud ühise kooskäimiskoha. Jalgrattakohvik pakkus praktilise näite sellest, kuidas kohalik teenus saab olla ühtaegu ettevõtlusalgatus ja kogukonna kohtumispaik. Sellised lahendused võivad olla väärtuslikud ka Raplamaa väiksemates asulates, kus erinevate teenuste ja tegevuskohtade ühendamine aitab olemasolevaid võimalusi paremini kasutada.
Õppereisidel nähtud projektid on heaks näiteks sellest, miks tasub toetuste kavandamisel pöörata tähelepanu olemasoleva taristu kasutamisele, uute teenuste loomisele ning ettevõtluse ja kogukonnategevuse ühendamisele.
Oluline ei ole üksnes projekti elluviimine, vaid selle pikaajaline mõju
Üks konverentsilt kaasa võetud olulisemaid mõtteid puudutab LEADER-projektide pikaajalist mõju. Projektide edukust ei peaks hindama üksnes selle järgi, kas kavandatud tegevused viidi ellu ja toetus kasutati eesmärgipäraselt. Sama tähtis on vaadata, mis saab loodud võimalustest pärast projekti lõppemist. Kas korrastatud hoone leiab aktiivset kasutust ka aastate pärast? Kas uus teenus jääb toimima? Kas ettevõtlusprojekt aitab säilitada või luua töökohti? Kas kogukond on pärast projekti elluviimist tugevam?
Oluline on, et projektide hindamisel pöörataks rohkem tähelepanu nende toimimisele ka aastaid pärast toetuse lõppu. Seejuures ei tähenda pikaajaline mõju ainult majanduslikku kasu. Kogukonnaprojekti väärtus võib seisneda ka inimeste suuremas kaasatuses, ühistegevustes ning kogukonna suutlikkuses oma kodukoha arengusse panustada.
Millistele suundadele võiks Raplamaa Partnerluskogu järgmisel toetusperioodil keskenduda?
Metzi konverentsilt saadud teadmised ja praktilised näited annavad mõtteainet Raplamaa Partnerluskogu järgmise arengustrateegia ettevalmistamiseks. Võimalikud arengusuunad ja valdkonnad:
Kogukondade arendamine: väiksemate kogukonnaprojektide toetamine, kohalike traditsioonide hoidmine, kogukondade jätkusuutlikkuse tugevdamine ning seisma jäänud ühiskondlike hoonete kasutuselevõtt.
Kohalik ettevõtlus: väikeettevõtluse, uute teenuste ja kogukonnaettevõtluse arendamine, et parandada teenuste kättesaadavust ning luua piirkonda uusi võimalusi.
Olemasoleva taristu parem kasutamine: hoonetele ja rajatistele uute kasutusvõimaluste leidmine ning erinevate teenuste ja tegevuste ühendamine.
Projektide jätkusuutlikkus: suurema tähelepanu pööramine investeeringute pikaajalisele kasutusele ja tegelikule mõjule.
Koostööprojektid: ühisalgatused teiste Eesti ja Euroopa LEADER-piirkondadega, et jagada kogemusi ja leida uusi lahendusi.
Need on konverentsilt saadud kogemustel põhinevad võimalikud arengusuunad, mitte veel kinnitatud järgmise perioodi rahastamistingimused või Raplamaa Partnerluskogu strateegilised valikud. Lõplikud prioriteedid kujunevad uue arengustrateegia ettevalmistamise käigus koostöös piirkonna ettevõtjate, vabaühenduste, omavalitsuste ja kogukondadega.
Konverentsilt kaasa võetud mõtted annavad sisendi uue arengustrateegia koostamiseks
Raplamaa Partnerluskogu jaoks toimus Metzi konverents olulisel ajal, mil lähenemas on järgmise Euroopa Liidu programmiperioodi ettevalmistamine. Uue arengustrateegia koostamisel tuleb hinnata seniste toetuste tulemusi ning selgitada välja piirkonna tulevased vajadused. See annab võimaluse läbi mõelda, millised tegevussuunad on end õigustanud, mida tuleks jätkata ning millele edaspidi rohkem tähelepanu pöörata. Kuigi käesoleval toetusperioodil Raplamaa Partnerluskogul uusi LEADER-toetusmeetmete taotlusvoore enam ei avane, on oluline analüüsida seniste projektide tulemusi ja mõju. Nii saab järgmise strateegia koostamisel lähtuda praktilistest kogemustest ning paremini hinnata, millised lahendused on Raplamaal toiminud.
Konverentsilt võeti kaasa üks keskne järeldus: järgmisel eelarveperioodil võiks Raplamaa Partnerluskogu keskenduda projektide kestvale mõjule, kogukondade ja ettevõtluse koostööle ning olemasolevate ressursside paremale kasutamisele. Tähtis ei ole üksnes rahastatud projektide arv, vaid nende tegelik kasu piirkonnale. Metzi konverentsi üks peamisi sõnumeid oli, et Euroopa maapiirkondade arenguks on vaja tugevaid kohalikke partnerlusi, piisavat rahastust ning võimalust teha piirkonda puudutavaid otsuseid kohapeal.
Raplamaa Partnerluskogu jaoks jääb ka edaspidi oluliseks LEADERi keskne põhimõte – kohalikud inimesed tunnevad oma piirkonda kõige paremini ning neil peab olema võimalus ise selle tulevikku kujundada.
Tekst Siim Kohari.
Fotod erakogust.
Konverentsil osalemine on toetatud koostööprojekti “Kestlik Kesk-Eesti” tegevusena.
