21 sept. Tutvusime Harjumaaga
8.-9. septembril käisid Rapla ja Käru sidusrühmad õppereisil Harjumaal, kus tutvustati LEADER tegevusi ja toetuste võimalusi, tublisid kogukondi ning väikeettevõtlust. Õppereisil osales 22 inimest.
Alustuseks tutvustas muistse Eesti kolme tähtsama põhimaantee ristumise kohta külaseltsi asutatud Voose Päikesekodu ja Liikumine Eesti Kodukant perspektiivseid plaane juhatuse liige Tanel Talve. Päikesekodu peamaja ehitusel on kasutatud põhuplaate, katusesse on integreeritud päikesepaneelid ning rakendatakse nutikaid ja keskkonnahoidlikke lahendusi nii sees kui väljas.
Raasiku Õlletehases tutvusime elava õlle teoga 2013. aastal rajatud tootmistsehhis, kus kõrgusid esinduslikud roostevabad õllekeetmise ja kääritamise mahutid koos vajalike kraanide ja mõõteriistadega.
Anija Mõisas kutsus meid ajarännakule tänapäevases nutikas võtmes lahendatud mõisakultuuriteemaline püsinäitus “Mõisa aja lugu”. Mõisahoones liikudes tutvusime mõisategelastega ja saime aimu aastasadade tagusest mõisa elu-olust, mil kappides pesitsesid kummitused ja luukered. Mõisahäärberi võlvkeldris külastasime
käsitöömeistrite kambrit. Romantilises ajastuhõngulises Anija Mõisakohwikus pakkus perenaine Põhja- Eesti kohaliku toidu märgisega pärjatud orsottot.
Anija mõisa peahoone renoveerimiseks ning mõisapargi hoolduskava koostamiseks ja
täitmiseks on teostatud arvukalt projekte ning saadud rahastust mitmetest fondidest ja programmidest. Üks viimastest on Anija mõisaparki püstitatud mesilasteraapia maja, mis on täienduseks mõisapargis asuvale õpperajale „Meelte ja kogemuste tee“, kus muuhulgas selgitatakse külalistele mesilaste tähtsust ja rolli ökosüsteemis.
Viinistu Kunstimuuseumis rabas meid meeleoluka giidituuriga Eesti ainsa era kunstimuuseumi asutaja Jaan Manitski. Jaan Manitski mahukas ja eripalgeline erakollektsioon hõlmab Eesti kunstnike loomingut 19. sajandist kaasajani ning annab hea ülevaate Eesti kunsti ajaloost. Muljetavaldav oli nii rikkalik kunstikogu ja sellega
kaasnevate lugude sümfoonia, samuti kolhoosiaegse kalakombinaadi rajatistest kujundatud kultuuri vahendamise keskus kaunil Eesti põhjarannikul. Jõudsime näha ka Viinistu Kunstimuuseumi Tünnigaleriide suvise näituseprogrammi lõpuakordiks olnud Raplamaa “narmasjuurestikuga” tunnustatud kunstniku Anne Daniela Rodgersi “Näen. Vaatan. Näen.” näitust.
Leesi küla pälvis Harjumaa aasta küla 2023 tiitli. Saime teada nende loo. 1908 aastal kalameestele otse rannast oma raudteed mööda toodud kalamüügiks ehitatud pood on kujunenud ja jäänud külarahva kogunemiskohaks. 2019 aastaks oli hoone nii kehvas seisus, et omanik tahtis selle müüki panna. Leesi küla 47 talu jaoks oli hind liialt kõrge ja endisaegse ühingu nime taaskasutades asutati “Leesi tarvitajate ühisus”, kuhu kutsuti ühinema talusid kogu Juminda poolsaarelt. Liitumise hind oli 1000 eurot ja liitus 75 talu. Kinnistu ja hoone korrastamisel on külarahvas teinud talguid. Kaupluse pidamiseks loobuti operaatorist ja otsustati seda teha oma jõududega, andes võimaluse
noortele kogemusi saada. Hoone renoveerimiseks ja kaupluse sisustamiseks on tehtud projekte ja omavahendite teenimiseks igal suvel maja taguses hoovis kontserte. Ehitusjärge ootab kuur ja majas köögiosa väljaehitamine.
Iisaka lambakasvatus- ja käsitöötalu noorperemees Priidu Veersalu, Aasta Noortalunik 2020, tutvustas noortaluniku töövõite ja kasvuraskusi. Milline on see tänapäeva lambakasvatus ja kuidas lammas aitab meie looduskeskkonda hoida. 200-pealise lihalambakarja hoiab karu eest kaks karjakaitsekoera. Lambavillast valmib pereema osavatest kätest kaunis käsitöö. Lahemaa pärimuskojas viivad peretütar Liisi ja ta kaasa Roland läbi erinevaid töötubasid ning korraldavad sündmusi. Pärandit austades kaasavad nad oma tegevustesse kohaliku pärimuse hoidmisest ja edasiviimisest huvitatud kaasamõtlejaid.
Aegviidu Päästeselts MTÜ üllatas reaalsete lugudega ja saime näha vaprate meeste valmisolekut karmide katsumustega toimetulekul. Kõige töökindlam tehnika kriisides on olnud ajastutruu rasketehnika, mille töös hoidmiseks on vaja aegumatut osavust ja tarkust.
Viskla Külaarendamise Selts, Aasta küla 2021, tunneb rõõmu oma kiiksuga ideedest, mille juures nad ennast tagasi ei hoia. EV 100 sünnipäevaks sai üles 100 kohta kiikujatele. Igal aastal uus taaskasutus-jõulupuu. Väga julgustav ja inspireeriv ettevõtmine ja sõbralik kogukond, kelle juures võib ühtse pere koostegemise jõudu kogeda.
Tekst: Piret Lauri.