09 aug. XIV Eesti külade Maapäev 06.-07.08.2022 Harjumaal
Külakogukondade tegusatele elanikele oli eelnev nädalavahetus väga tegus, toimus XIV Eesti külade Maapäev Harjumaa külades ja Nelijärve puhkekeskuses.
Raplamaad esindasid Raplamaa Külade Liidu liikmed, tegusad külakogukondade eestvedajad, vallavalitsuste esindajad ja Raplamaa Partnerluskogu esindus. Päev algas külaskäiguga Peetri alevikku, kus meid võttis vastu alevikuvanem Margus Laula, kes tegi meile väikese ülevaate sellest linnalähedasest külakogukonnast. Esmalt külastasime värsket ja väga uuenduslikku Kindluse kooli, meile oli kooli tutvustama tulnud värske koolijuht Reelika Turi. Kool valmis paar aastat tagasi Rae valla poolt ja tegemist on 9 klassilise üldhariduskooliga, kus lähenemine õpisuundadele on väga uuenduslik. Järgnevalt tutvustati meile väga populaarset ja omapärast pood-söögikohta – „Vorstiabi“, peremees Toomas oli meile ette valmistanud imelise lõunasöögi supist- tordini ja seejärel seakoodini. Tegemist on väga omapärase poega, kus saab nii lõunasööki kui ka kõiki lihatooteid ja ka meetrist suitsuvorsti ning ei puudunud ka suitsukala, ei tasu mõõda sõita! Peetri alevikus elab pea 8000 elanikku ja on külakogukondade mõistes üks suurimaid Eestis ja siin jätkub tegemist ning toimub huvitavaid üritusi. Viimasena tutvusime Peetri alevikus asuva ühe Baltikumi suurima elamusspordikeskusega „Spot of Tallinn“. Siin saavad nautida elamusspordi harrastajad ja ka professionaalseid ekstreemsportlased kuna on loodud maailmatasemel võimalused, nii nagu esindaja tutvustas siis siin on olemas ka olümpia tasemel välirada.
Edasi liiguti Nelijärve Puhkekeskusesse, kus ootas meid Maapäeva korraldusmeeskond ning algas väga tegus pealelõuna arutamaks töötubades Eesti külade ootusi riigilt ja omavalitsustelt ning samuti ka meilt endilt, mida ise saame ära teha, et elu maal ja külades oleks elamisväärne ja edasiliikuv. Töötati välja ettepanekud “Aeg on alla laadida maaelu uus versioon 2,0” riigile, omavalitsustele ja meile külaliigutajatele endile, revisjon toimub kahe aasta pärast.
Meiega liitus õhtusöögil ka Eesti Vabariigi president Alar Karis, kellele tutvustati töötubades kirja pandut. President ütles oma kõnes – „Elavad ja hoitud külad annavad Eestile näo. See nägu on palju rõõmsam ja selles on rohkem naeratust, kui kõrges betoonis ja klaaspaneelides. Mul oli külaliikumise pidupäeval Maapäeval ehk Eesti külade parlamendi kohtumisel Nelijärvel huvitav kuulata külade esindajate mõtteid maapiirkondade elu edendamise kohta. Vaatan, et need ettepanekud ikka valitsuse ja Riigikoguni jõuaks“.
Muusikalist vahepala pakkus noorte ansambel, “Uurikad „ ja õhtul tegi meile tantsumuusikat „Väliharf“. Uus päev algas hommikuujumise ja – võimlemisega, seejärel toimusid mälestusminutid Maapäeva taas ellukutsujale Mikk Sarvele. Algas tegus päev paneeldiskussiooniga Märt Treieri juhtimisel „Aeg on alla laadida maaelu uus versioon 2,0!“, kus osalesid Aasta Küla esindaja, ühe tegusa külakogukonna, Äksi küla esindaja, endine maaeluminister Ivari Padar ja Kohtla -Nõmme koolijuht . Päev sai lõpetatud töötubades tehtud ettepanekute hääletusega ning lõputseremoonial said sõna ka maaelu ja külaliikumise jaoks olulised valitsuse ministrid. Kõik ministrid lahkusid lavalt, kaasas Eesti külade XIV Maapäeva lõppdokument ehk “Maapäeva suunised aastani 2024”. Mitmete ettepanekute vahel sõeluti hääletusega välja kolm kõige olulisemat külaliikumisele endale, kohalikele omavalitsustele ja riigile. Dokument nähtav ja loetav SIIN. Maapäeva korraldajad saatsid külalised teele leivatrühvlitega. Maapäeva ammune traditsioon on lõputseremoonia siduda leivaga, olgu selleks siis leivaküla või mingi muu variant. Seekord “luksuslik leib” ehk maius mustast leivast, šokolaadist ja pähklitest. Anti üle uus 2024 aasta võõrustajatiitel ja selleks sai Võrumaa. Kohtumiseni 2024 Eesti külade Maapäeval Võrumaal!
Raplamaa külade delegatsiooni osalemist Eesti külade Maapäeval toetati Raplamaa Partnerluskogu LEADER ühisprojektist „Kindel käeulatus“.
Andra Liibek
Arendusjuht- projektinõustaja
Raplamaa Partnerluskogu
