06 märts Raplamaa toidutootjad käisid Viljandis ning Mulgimaal õppe- ja kogemusreisil

 

Raplamaa Rabavad Maitsed said detsembrikuus imeilusasse ja maitseid täis raamatusse. Kõik, kes andsid panuse raamatu sisusse, said preemiaks lisaks raamatule ka ühe vahva õppe – ja kogemusreisi. Miks just Mulgimaale? Viljandi ja Mulgimaa on avastamist täis ja siin on väga aktiivsed ettevõtjad, kes oskavad end müüa. Nimelt Jaanika Toome, õppe -ja ärireiside korraldusettevõttest Kirglik Avastaja, oli meie reisi korraldaja ning väga hea Viljandi ja Mulgimaa giid.

Kahepäevane toiduturismi arendav õppe -ja kogemusreis sai alguse ikka Raplamaalt ja bussiga Viljandisse sõites. Viljandis ootas meid Viljandimaa Arenduskeskuses Olavi Israel, kes tutvustas meile Kesk-Eesti ettevõtlusinkubaatori võimalusi.  Samuti tutvustas Olavi ka oma pereettevõtet Karutsi vutt. Tegemist on Eesti vuttide kasvatajatega ning linaseemnetega rikastatud vutimunade müügiga tegeleva ettevõttega.

Lisaks vutimunadele ootasid meid Viljandimaa Arenduskeskuses ka vinnutatud sealiha tootjad ja Viljandi käsitöö õllede tootjad. Vinnutatud sealiha tootmisega tegelev Tixi Winnukas on omapärane just selle poolest, et nemad kasutavad sea välisfileed oma põhitoote toorainena, mis teeb selle väga maitsekaks ja mahlaseks. Vinnutatud sealiha maitsmise kõrvale sobis väga hästi ka Viljandi Vaadimehe käsitöö õllede degustatsioon. Ettevõtte omanikeks on väga energilised ja omanäolisi tooteid arendavad noored mehed. Seejärel oli aeg Viljandist välja sõita ja suund võtta Mulgimaale. Mis oli aga üllatav oli see, et Viljandi ei olegi veel Mulgimaa!

Meid ootas Mulgimaale omane toit nostalgilises Halliste retrosööklas – mulgipuder koos keefiriga. See oli väga omanäoline elamus. Mulgi Arenduskoda ja Mulgi kultuuri selts teevad endast kõik oleneva, et mulgipuder jõuaks UNESCO maailmapärandi nimistusse. Hallistes möödusime ka ajaloolisest Halliste Püha Anna kirikust, kus on oma lugu Eesti Vabariigi taasiseseisvumisega. Ning siis jõudsimegi oma rännakuga Kulla Leerimajja.

Kulla Leerimaja peab iga Mulgimaal rändaja nägema! Disainerite näpunäidete alusel renoveeritud ajalooline Leerimaja oli pikalt kasutuses koolimajana ning nüüd võib seda imelist hoonet nimetada küll Eesti üheks kaunimaks vallamajaks ja maaraamatukoguks! Siin toimetavad kohalik raamatukogu, Mulgi Kultuuri Instituut, postipunkt, kogudus ja vallaametnikud. Kohvilaud oli kaetud Mulgimaale omaste Mulgi mannakorpidega Popsi Köögist. Mulgimaa südames asuv pagari- ja kulinaariaäri on end inimeste südamesse küpsetanud, nii nagu perenaine ütles – iga päev läheb kaubaks ligi 800 lihapirukat. Just need lihapirukad on Viljandimaa Aasta toode 2022 auväärse teise koha omanikud!

Eesti üks edukamaid ja tunnustatumaid mahepiima tootjaid Pajumäe talu ootas meid rikkaliku tootevalikuga ja oma lugudega piimakarja pidamisest, millega on tegeletud juba aastast 1998. Palumäe talu mahepiima ja mahepiima tooteid leiame paljudest Eestimaa poodidest. Neid on märgatud ja tunnustatud ning tegemist on tõeliselt puhaste maitsetega ja naturaalsete piimatoodetega. Üks toidutootjate õppe- ja kogemusreis on ju ikka vaid toidutootjate juurde, seega meie kõhud olid pea koguaeg täis.

Järgmisena jõudsime Süü Ää Mahenäksi vabrikusse, kus perenaine Piret toodab mahenäkse, mis on kuivatatud pikaajaliselt madalal temperatuuril, et säilitada värske köögivilja väärtuslikud omadused. Samuti kasvatab ta ise maheköögivilja ning toodete valmistamisel kasutatakse ainult mahedat toorainet. Üllatuslikult sai ka kuivatatud Mulgiputru, mis on kõhukas suutäis ja pea prae toiteväärtusega. Väga olulist rolli mängib kõigi Mulgimaa toidutootjate juures piirkondlik märk – Mulgi Värk. Mulgi märk tähistab Mulgimaal pakutavaid tooteid, teenuseid ja elamusi – neid, mis on piirkonnas valmistatud ja järgivad ajaloolist traditsiooni, ühesõnaga – mulgi värk.

Päeva lõpetuseks oleme jõudnud ühte Mulgimaa suuremasse majutusasutusse, Kopra Talusse. Siin ootas meid maitsev ja külluslik õhtusöök ja saun ning jääaugus suplemine. Perenaine Merike rääkis meile loo 200 aastasest talust – ümbritsetuna soodest, ürgmetsadest ja järvedest on siia jäänud just selline hea energia, mis annab aimu endistest aegadest. Toidud valmivad tihti oma kasvatatud ja hoidistatud toorainest ning on imemaitsvad. Kopra Talu on oma nime saanud oma koprate küllusest, neid kohtab järvekaldal oma tegemisi tegemas.

Ja ongi uus päev ja liigume edasi Viru Talu Kodurestosse, mille perenaine Monika asutas kodurestorani metsade keskele. Nad renoveerisid vana mulgi häärberi elamiseks ja aida kodurestoks. Monika road on inspiratsiooni saanud erinevatest maailmaköökidest ja peegeldavad tema nägemust heast toidust. Lisaks valmistatakse käsitöö vahukomme, mille puhas ja naturaalne maitse viib keele alla! Juba ootab meid Karksi-Nuia, kus  valmistab Krisli perega juba paar aastat Karu Kombuchat ehk fermenteeritud teed, mis on uuesti sündinud jook vanade traditsioonide järgi. Igas kuus valmib 300 liitrit jooki. Pakkuda on 5-6 erinevat maitset. Saime degusteerida kõiki maitseid ja oma lemmiku kingituseks kaasa. Samuti näidati meile kuidas valmib tegelikult üks Karu Kombucha, kuidas see jook purki pannakse ning õpetliku ülevaate selle joogi tervislikkusest.

Kodukohvik Mäe-Koda oma erilise maagilse olemusega oli meid ootamas järgmiseks. Siin valmivad erilised söögid – soojad söögid, soolased ja magusad saiad, tordid, erinevad joogid. Viimase aja hitid on teepallid, millega perenaine Marika vallutab välisturge. Saime lõunasöögi ja teadmisi, kuidas väikeses külas toiduäriga õnnelikuks saada. Nii hakkabki meie õppe- ja kogemusreis, kus kõht oli alati täis, lõpule jõudma. Viimasena pakub meile toiduelamusi Viinakingu Talu. Võrtsjärvele lähedal olles peab ikka kalatooteid sööma, nägema ja kalameeste jutte kuulama. Kalamees Uno on just see õige mees, kes jagas meiega oma kalatoodete lugusid. Meie toiduturismi arendamiseks suunatud õppe- ja kogemusreis Viljandisse ja Mulgimaale oli täis maitseelamusi ja puhast eestimaist toitu ning jooki. Paljud meist said uusi ideid ja mõtteid ning indu, kuidas edasi minna Raplamaal omi maitseelamusi pakkudes.

 

Raplamaa toidutootjate  õppe- ja kogemusreis toimus 01.-02.märtsil Raplamaa Partnerluskogu LEADER koostööprojekti „ Keskpõradale kokku“ raames, koostöös Raplamaa Arendus – ja Ettevõtluskeskusega (SA RAEK).